Intervjuus Tartu kunstimuuseumi direktori ja holokaustinäituse kuraatori Rael Arteliga selgub, et juba lähipäevil täieneb kurikuulus väljapanek kõige sellega virtuaalsest ja trükimeediast, mille tõi kaasa Poola kunstniku Artur Żmijewski kaks videot ja nende eemaldamine näituselt. Intervjueerija tunneb Rael Artelit kui kunstikuraatorit juba peaaegu kümme aastat, mistõttu on küsimused sinavormis.
Rael Artel: näitustel võiks käia kunsti, aga mitte skandaali pärast
Üsna kohe pärast avamist olid holokaustinäituse ja selle vastuvõttu ühiskonnas kajastama asunud kõikvõimalikud meediakanalid, alates avalik-õiguslikest ja lõpetades sotsiaalmeediaga. Kas leidus midagi, mis sind sealjuures imestama pani?
Oli teada, et tegemist on vastuolulise ja tundliku temaatikaga. Mind pani veidi imestama, et inimesed ei tee päris hästi vahet kunstil ja elul, kunstiteosel ja ajaloolisel materjalil.
Neid kahte Artur Żmijewski videot on näidatud üle kümne aasta üle terve maailma. Neid on muuseumide püsiekspositsioonides ja neid võib vaadata ka Israeli Center for Digital Arti kodulehel.
On mõtlemapanev, et see, mis on mujal maailmas aktsepteeritav ja millest inimesed suudavad rahulikult vestelda, tekitas siin nii palju vastakaid ja tugevaid emotsioone. Kohati muutus avalikkuse surve nii suureks, et tundus, nagu soovitakse potentsiaalne diskussioon lihtsalt summutada. Tuli välja, et Eestis ei ole võimalik praegu selliseid rahvusvaheliselt olulisi kaasaegse kunsti teoseid eksponeerida.
Praegu on näitus võrreldes paari-kolme esimese päevaga üsna hambutu, sest sa otsustasid lõpetada kahe video näitamise. Mida selles väikses ruumis saab praegu vaadata?
Otsustasin eksponeerida seal meedias toimunud arutelu dokumentatsiooni. Telekast, kus jooksis Artur Żmijewski video «80064», on võimalik vaadata telemeediasse läinud klippe erinevates keeltes ja erinevatest kanalitest. Paneme välja ka kunstniku kataloogi, et inimesed saaksid tutvuda tema loominguga natuke laiemalt ja lähemalt.