Rael Artel: näitustel võiks käia kunsti, aga mitte skandaali pärast

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rael Artel (35) andis intervjuu meie toimetuses, mille teisele korrusele on välja pandud valik Tartu Postimehe infograafika toimetaja Artur Kuusi teoseid. «Kindlasti sobivad need ilusti siia helelillale seinale,» kommenteeris Rael Artel. «Ma arvan, et ka mõnele graafikatriennaalile või Eesti graafikute näitusele sobiksid need võibolla päris hästi.»
Rael Artel (35) andis intervjuu meie toimetuses, mille teisele korrusele on välja pandud valik Tartu Postimehe infograafika toimetaja Artur Kuusi teoseid. «Kindlasti sobivad need ilusti siia helelillale seinale,» kommenteeris Rael Artel. «Ma arvan, et ka mõnele graafikatriennaalile või Eesti graafikute näitusele sobiksid need võibolla päris hästi.» Foto: Margus Ansu

Intervjuus Tartu kunstimuuseumi direktori ja holokaustinäituse kuraatori Rael Arteliga selgub, et juba lähipäevil täieneb kurikuulus väljapanek kõige sellega virtuaalsest ja trükimeediast, mille tõi kaasa Poola kunstniku Artur Żmijewski kaks videot ja nende eemaldamine näituselt. Intervjueerija tunneb Rael Artelit kui kunstikuraatorit juba peaaegu kümme aastat, mistõttu on küsimused sinavormis.

Üsna kohe pärast avamist olid holokaustinäituse ja selle vastuvõttu ühiskonnas kajastama asunud kõikvõimalikud meediakanalid, alates avalik-õiguslikest ja lõpetades sotsiaalmeediaga. Kas leidus midagi, mis sind sealjuures imestama pani?

Oli teada, et tegemist on vastuolulise ja tundliku temaatikaga. Mind pani veidi imestama, et inimesed ei tee päris hästi vahet kunstil ja elul, kunstiteosel ja ajaloolisel materjalil.

Neid kahte Artur Żmijewski videot on näidatud üle kümne aasta üle terve maailma. Neid on muuseumide püsiekspositsioonides ja neid võib vaadata ka Israeli Center for Digital Arti kodulehel.

On mõtlemapanev, et see, mis on mujal maailmas aktsepteeritav ja millest inimesed suudavad rahulikult vestelda, tekitas siin nii palju vastakaid ja tugevaid emotsioone. Kohati muutus avalikkuse surve nii suureks, et tundus, nagu soovitakse potentsiaalne diskussioon lihtsalt summutada. Tuli välja, et Eestis ei ole võimalik praegu selliseid rahvusvaheliselt olulisi kaasaegse kunsti teoseid eksponeerida.

Praegu on näitus võrreldes paari-kolme esimese päevaga üsna hambutu, sest sa otsustasid lõpetada kahe video näitamise. Mida selles väikses ruumis saab praegu vaadata?

Otsustasin eksponeerida seal meedias toimunud arutelu dokumentatsiooni. Telekast, kus jooksis Artur Żmijewski video «80064», on võimalik vaadata telemeediasse läinud klippe erinevates keeltes ja erinevatest kanalitest. Paneme välja ka kunstniku kataloogi, et inimesed saaksid tutvuda tema loominguga natuke laiemalt ja lähemalt.

Seame vaatamiseks välja ka meedias ilmunud materjalid. Meie arhivaar Peeter Talvistu on kõik need päevad, mil inimesed on internetis kommenteerinud, seda kõike hoolega salvestanud. Nii et me teeme sinna tsensuuri või enesetsensuuri toa. Ma loodan, et seda saavad näitusekülastajad juba lähipäevil vaadata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles