Wiesenthali keskus tervitas muuseumi otsust eksponaatide eemaldamisest

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma haru juht Efraim Zuroff.
Natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma haru juht Efraim Zuroff. Foto: SCANPIX

Simon Wiesenthali Keskus tervitas täna Tartu kunstimuuseumi otsust eemaldada palju poleemikat põhjustanud holokausti-teemaliselt näituselt kaks video-eksponaati.

«Tunnustame Eesti Juudi kogukonna püüdlusi selle Tartu kunstimuuseumi ülimalt solvavate aspektidega näituse vastu protestimisel,» ütles Wiesenthali keskuse juht natsikütt ja holokausti-ajaloolane Efraim Zuroff.

«Kahjuks on ka ülejäänud näitus ülimalt küsitava väärtusega, aga vähemalt kaks kõige solvavamat eksponaati on sealt lõplikult eemaldatud,» rõhutas Zuroff.

Ta lisas, et see vahejuhtum peaks olema äratuskellaks võimudele Tallinnas teemal, mis puudutab suhtumist holokausti-teemalistesse küsimustesse.

Linnavolikogu kultuurikomisjon taunis holokausti-teema käsitlemisviisi näitusel

Tartu volikogu kultuurikomisjon arutas täna Tartu Kunstimuuseumi holokaustiteemalise näituse «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» tekitatud poleemikat ühiskonnas.

Komisjonis tõdeti, et inimeste harimine holokausti teemal on oluline ja vastavasisuline näitus vajalik, kuid paraku on näitusel valitud käsitlemislaad solvanud suurt kogukonda ning põhjustanud neile kannatusi.

Kultuurikomisjon taunis kergekäelist ja ettevaatamatut suhtumist holokausti teema käsitlemisse Tartu kunstimuuseumi näitusel.

Muuseum loobus kahe video-eksponaadi näitamisest

Tartu Kunstimuuseum teatas kolmapäeval, et võttes arvesse teravat ühiskondlikku vastukaja, mida on tekitanud poola kunstiku Artur Zmijewski kaks videoteost «Kullimäng» (The Game of Tag, 1999) ja «80064» (2004), lõpetab muuseum teoste eksponeerimise näitusel «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest».

Muuseumi direktor Rael Arteli sõnul vabandab ta veel kord külastajate ees, kellele videote vaatamine on põhjustanud kannatusi ning kinnitab, et see ei olnud muuseumi eesmärk.

«Kullimängus» jooksevad kitsas ja jahedas akendeta keldriruumis ringi mitmes eas alasti mehed ja naised ning püüavad üksteist käega puudutada nagu kullimängus. Õõvastust tekitab teadmine, et video on salvestatud koonduslaagri gaasikambris. Tartu kunstimuuseumi teatel on «Kullimängu» näitamine Saksamaal keelatud.

Videos «80064» on salvestatud kunstniku ja Auschwitzi koonduslaagrist eluga pääsenud mehe vestlus. Kunstnik soovib 92-aastase mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendada. Endine vang ei taha, et kunstnik seda teeks, ent lõpuks alistub kunstniku pealekäimisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles