Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Supilinlased tõrjuvad Tähtvere silda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Betooni tänava raudteeületuskoht. | FOTO: Teede Tehnokeskus

Supilinna selts astub vastu Tähtvere silla ehitamise plaanidele, kuna see sild olevat tarbetu ja silla rajamist arvestav uus Betooni raudteeülesõidu detailplaneering selgelt üle paisutatud.


Supilinna selts võttis sillavastase seisukoha Betooni raudteeülesõidu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel.

Linnavalitsusele läkitatud, seltsi esimehe Mart Hiobi allkirjastatud seisukohavõtus märgitakse, et kõik senised liiklusprognoosid on näidanud, et võimaliku Tähtvere silla koormus tuleks väiksem kui teistel Tartu sildadel.

Tähtvere silla väljaehitamine ei ole otsustatud ning selts on seisukohal, et Tähtvere silla järele ei ole vajadust. Siit seltsi ettepanek mitte siduda Kreutzwaldi ja Vaksali tänava pikenduse vahelise tänava projekteerimist ja ehitamist Tähtvere sillaga.

Selts leiab ka, et Kreutzwaldi ja Vaksali tänava pikenduse vahelise tänava sõidutee planeerimine mahus 2 + 2 sõidurada ei ole põhjendatud ja on linnamaa raiskamine.

Lisaks sellele leiab selts, et planeering on üksnes sõnades jalakäijasõbralik, tegelikult on esikohal autoliiklus.

Ülesõidu uus asukoht

Planeeringu kohaselt on kavas Betooni raudteeülesõit viia praegusest asukohast Tallinna poole nõnda, et seda Kreutzwaldi tänavaga ühendav tee kulgeks mööda Tartu Näituste kõrvalt ning läheks edasi maaülikooli metsamaja ja spordihoone vahelt jõe suunas, selle tänava pikendusele tuleks Tähtvere sild.

Hiob ütles ajalehele, et tõepoolest on supilinlased Tähtvere silla suhtes tõrjuvad. Supilinnale on see tema sõnul selgelt negatiivse mõjuga kahel põhjusel.

Esiteks lõikab see Supilinna ära dendropargist ja Emajõe-äärsest puhkealast, ka Jänese matkarajast. Teiseks toob sild Supilinna liiklust juurde, sest kuskilt peavad autod ju sillale saama.

Laia tänava sillale viidates küsis Hiob, kas tõesti on mõtet Tartusse veel kavandada sildu, mis ehitamiseks tehtavaid kulutusi ei õigusta. Ta lisas, et Kroonuaia sillast ülesvoolu piisab täiesti Tartu põhjaümbersõidule kavandatavast Vorbuse sillast. Supilinnas võiks olla veel jalakäijate sild, nagu see üldplaneeringu järgi peakski Marja tänava otsa saama.

Betooni ülesõidukoha planeeringu avalikustamisel tuli teisigi seisukohavõtte. Näiteks tartlaselt Igor Ördilt arvamus, et selles asukohas pole ülesõit üldsegi õigustatud, peaks olema linna piiri pool.
Linnakodanik Kalle Kulbok aga leidis, et rohkem tähelepanu vajaks Tähtvere silla (varem dokumentides Tuglase sillaks nimetatud) terviklik analüüs: millised on silla võimalikud arengud, kus on teekoridor, kus mahasõidud, millised on alternatiivid.

Kauge tulevik

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tõdes, et supilinlaste kahtlustega elukeskkonna muutumise osas tuleb nõustuda. «Mingil moel on see nii, siis ei ole kõik enam endine. Aga linn on linn ja kuskilt peavad tänavad kokku saama,» ütles ta.

Linnavalitsus võtab esitatud ettepanekute suhtes seisukoha kuu jooksul, siis on selge, kuidas planeeringuga edasi toimetatakse.

Ranniku lisas, et Tähtvere silla rajamine on väga kauge tulevik ja kahtlustusi, et silla liikluskoormus on väike, ei saa väga tõsise argumendina võtta. «Miks peaks sild olema meeletu liikluskoormusega? Silla ülesanne on liiklust hajutada. Kõik need kavandatavad uued sillad on mõeldud selleks, et kesklinna liiklust hajutada,» leidis ta.

Tagasi üles