Tartu kunstimuuseum teatas, et eksponeerib näitusel «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» olevat kaht videoteost edaspidi üksnes koos kuraatori selgitusega.
Tartu kunstimuuseumi direktor: palume vabandust kõigilt, keda väljapanek on riivanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi direktor Rael Artel möönis, et videoteosed on toonud kaasa juudi kogukonna pahameele. «Seetõttu otsustasime, et videod käivitatakse edaspidi ainult külastaja soovil ning videoid saadavad kuraatori selgitavad kommentaarid. Ühtlasi palume vabandust kõigilt, keda väljapanek on riivanud. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi solvata, vaid mäletada ja mälestada valusaid ajaloosündmusi,» lisas Artel.
«Soovime kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusvastastele kuritegudele nii Poolas, Eestis kui ka terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks,» kinnitas Artel.
Nädalavahetusel avati Tartu kunstimuuseumis holokaustiteemaline näitus «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest», kus on muu hulgas esitatud Poola autori Artur Żmijewski kaks videot – «Kullimäng», kus rühm alasti inimesi mängivad Aushcwitzi koonduslaagri gaasikambris, ja «80064», kus kunstniku pealekäimisel nõustub 92-aastane Auschwitzi endine vang mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendama.
Eesti Juudi Kogukond läkitas täna riigijuhtidele avaliku pöördumise, milles kritiseerib teravalt eelkõige neid kaht eksponaati.
«Elades Eestis ei täheldanud mina ega minu hõimukaaslased, et on kombeks tulla matustele rõõmu ja naeruga ning korraldada peiedel huumoririkkaid etendusi ja mänge. Ilmselt oleks mõeldamatu küüditamisele pühendatud näitusel näidata selleteemalist alastiolekuga videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?» märgiti pöördumises.