Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mihkel Lees: Tartu astub sammu noorte heaolu parandamise suunas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mihkel Lees. | FOTO: Erakogu

Statistika näitab, et Eesti lapsed tarvitavad mõnuaineid rohkem ja nooremalt kui Euroopas keskmiselt. Iga nelja aasta tagant korraldavad Euroopa riigid võrreldava uuringu 15–16-aastaste koo­liõpilaste seas ning eestlaste näitajad on muret tekitavad nii alkoholi, tubaka kui narkootikumide tarvitamise osas. Kui 1995. aastal oli uimasteid proovinud 7 protsenti koolinoortest, siis 2011. aastaks oli see kasvanud lausa 32 protsendini.

FOTO: TPM

Tubaka- ja alkoholipoliitika rohelised raamatud ei näita kuigivõrd rõõmsamat olukorda. Teiste Euroopa riikidega võrreldes oleme esikohal nende 15-aastaste kooliõpilaste osakaalu poolest, kes on 13. eluaastaks või enne seda tubakat proovinud (63% poistest ja 48% tüdrukutest).

Alkoholi on tarvitanud 95 protsenti 15–16-aastastest noortest ning sealjuures kolmandik on alkoholi proovinud enne 12. eluaastat. Kõik need arvud on kurvastavad ning eriti ettevaatlikuks peaks meid tegema asjaolu, et arvud illegaalsete uimastite kohta on üha kasvanud.

Kaasa lööb 23 linna

Me ei tea praegu päris täpselt, milline on noorte riskikäitumise tase Tartus. Ometi peaksime selle järele küsima. Ning veelgi tähtsam – mõtlema, kuidas saaksime oma kodulinnas noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada.

Novembrikuus toome Tartu linnavalitsuse ja sotsiaalministeeriumi koostöös Tartusse Euroopa ühe suurima noorte heaolu parandamisele ning paremale tervisekäitumisele suunatud programmi «Youth in Europe». Projekti raames tehtud uuringutes on 2005. aastast alates osalenud  linnad 14 Euroopa riigist, 2014. aastal osaleb programmis 23 Euroopa linna. Eestis tehakse uuringut peale Tartu veel Tallinnas ja Tapal.

Programmiga liitunud linnade kooliõpilaste seas korraldatakse regulaarselt uuringuid, mis aitavad välja selgitada, milline on just selle linna, linnaosa ja isegi kooli õpilaste riskikäitumine ning millised on tegurid, mis seda soodustavad või takistavad. Uuringutulemuste alusel saavad linnad ja koolid planeerida ja ellu viia konkreetseid tegevusi, mis aitavad vähendada noorte riskikäitumist.

Hea algatus sai hoo sisse juba enne programmi rahvusvahelistumist Islandil ning see edulugu väärib mõne näitega ilmestamist.

Näiteks, kui 1998. aastal väitsid peaaegu pooled uuringus osalenud Islandi noored, et nad on end viimase 30 päeva jooksul purju joonud, siis 2011. aastal oli selliste noorte osa alla 10 protsendi. Iga päev suitsetavate noorte hulk on vähenenud 23 protsendilt 5 protsendile ning kanepi proovijate osa 17 protsendilt 3 protsendile. Erinevalt Eestist on mõnuainete tarbimise trend Islandil tugevalt langev. Kuidas see saavutati?

Islandil kasutatakse poliitika ja tegevuse planeerimisel uuringutulemusi. Ennetustöös keskendutakse faktoritele, mis konkreetsetes linnades ja koolides suurendavad või vähendavad noorte riskikäitumist. Noorte mõnuainete tarvitamist uuritakse regulaarselt.

Lisaks peetakse äärmiselt tähtsaks eduteguriks ka kogukondlikku koostööd nende vahel, kes vastutavad noorte heaolu eest, näiteks lapsevanemad, koolid ja kohalikud omavalitsused.

Üks oluline uimastitarbimist soodustav riskifaktor on näiteks eakaaslastega hängi­mine. Uuringutulemused näitavad, et mida rohkem veedavad vanemad oma lastega koos aega, seda väiksem on tõenäosus, et noored hakkavad tarbima uimasteid.

Islandil korraldati lapsevanematele kampaaniaid, et teavitada neid lastega koos tegutsemise olulisusest, lisaks andsid kohalikud omavalitsused endast parima, et luua arendavad ja hariduslikud võimalused vaba aja veetmiseks väljaspool kooli.

Vaja täpset analüüsi

Eestis on riigi tasandil strateegiad nii tubaka-, alkoholi- kui ka illegaalsete uimastite tarvitamise ennetuseks, kuid sellest üksi ei piisa.

On vaja, et kohalikud omavalitsused teadvustaksid noorte tervise tähtsust ning rakendaksid ka vastavaid meetmeid. Paremate tulemuste saamiseks on hea, kui linna- ja vallavalitsustel on olukorra hindamiseks kasutada täpne analüüs ning rahvusvaheline kogemustepagas.

Tartus soovib uurimismeeskond Rein Muraka juhtimisel novembrikuu jooksul küsitleda kõiki Tartu üldhariduskoolide 9. ja 10. klasside õpilasi. Kogutud anonüümsed küsimustikud saadetakse Islandile analüüsimiseks. Pärast andmete sisestamist arvutisüsteemi küsitluslehed hävitatakse.

Uuringu järel on kavas algatada asjaosalisi (omavalitsus, koolid, lapsevanemad, sotsiaalministeerium) kaasav diskussioon noorte heaolu parandamise ja riskikäitumise vähendamise meetmete väljatöötamiseks.

Igale osalevale koolile koostatakse uuringutulemuste kokkuvõte kooli tasandil, see võiks kaasa aidata kooli tegevuse ja arengusuundade kavandamisele.

Loodan, et koolid, õpilased ja lapsevanemad tulevad uuringu ning sellele järgnevate tegevustega kaasa. Adekvaatseks ennetuseks on vaja olla olukorraga kursis. Meie eesmärk peaks olema võimalikult turvaline ja uimastivaba Tartu.

Tagasi üles