Mälestus sõjamehest püsib jätkuvalt au sees

Kambja kiriku pühalikku vaikust lõikavad orelihelid, inimesed tõusevad riiete sahinal püsti. Rahuliku sammuga liigub koguduse õpetaja Andres Mõttus kõigist mööda ja jõuab altari ette.

«Tere tulemast Kambja kirikusse, Julius Kuperjanovi sünniaastale pühendatud mälestushetkele,» tervitab ta kohaletulnuid. Jälle kaiguvad üle kiriku orelihelid. Koguduse õpetaja asub rääkima, miks Julius Kuperjanov on eestlastele mälestusväärne isik ning millist rolli mängib ta Kambja ajaloos.

Julius Kuperjanov elas 1904. aastast Kambjas ja õppis Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikoolis. Ta astus 1910. aastal Tartu õpetajate seminari. Pärast õpinguid oli ta Kambja koolis õpetaja, kuid sai seal olla vähem kui pool aastat.

Saabus rahutu aeg, mis sundis teistsuguseid samme astuma. Nii oli Kuperjanov 1915. aasta veebruarist seotud sõjaväelise tegevusega.

Kuperjanovi ja tema 600-mehelise partisanide pataljoni üheks märkimisväärsemaks saavutuseks loetakse Tartu vabastamist soomusrongide toetusel Vene vägede käest 1919. aasta 12.–14. jaanuaril.

Ta määrati 1919. aasta jaanuaris Tartu garnisoni ülemaks, ent kuu lõpus sai ta lahingus Paju mõisa all surmavalt haavata. Ta suri mõni päev hiljem, 2. veebruaril Tartu haiglas, olles vaid 24-aastane.  

Rahvas Kambja kirikus tõuseb püsti ja peab vaikides mälestushetke, kirikuõpetaja asub palvet lugema. Oreliheli annab kohalolijatele märku, et üritus on lõppenud.

Inimesed jalutavad kirikust välja ja asuvad istumisest kangeks jäänud lihaseid venitama, sest on aeg teatejooksuks, mis kulgeb Kambjast Lallini ja sealt Kuuste kooli ette. Teekonna pikkus on ligikaudu seitse kilomeetrit.

Teatejooksu eesmärk ei ole joosta aja või võidu peale, tähtis on jõuda lõppu. Iga võistkonna viimase etapi jooksja raporteerib kohalejõudmisest Kambja vallavanemale Ivar Tedremale, kes ootab neid Kuuste kooli ees.

Väljas sajab paduvihma ja ilm on muutunud hämaraks, seevastu Kuuste koolimajas sees kihab elu: ajalooklassis on relvanäitus ja aulas kerib stendil film, mis pajatab Julius Kuperjanovi elust. Koolimaja taha on üles pandud telgid, kus on võimalik kaasa lüüa esmaabi ja raadioside töötoas.

«See kõik on ikka Kuuste kooli korraldatud, nemad on siin suure vaeva näinud,» tunnistab vallavanem. Ta on uhke, et kohalikud hoiavad Julius Kuperjanovi mälestust niivõrd suurejooneliselt meeles. Sellist võimsat pidu nagu tänavu saab siiski näha vaid iga viie aasta tagant, siis, kui on tähistamisel juubel.

Kuuste kooli ajalooõpetaja Grete Kärmas teab, et Kambja elanikele on Julius Kuperjanov tähtis inimene. Tema saavutused peaksid aga olema  teada kõikidele eestlastele.

Kärmas sõnab, et igale väikesele kohale on nende suurte ja ajalooliselt tähtsate inimeste mälestamine oluline, sest nii hoitakse ennast juurte küljes kinni. Pealegi tekitab ajalugu täis päev Kuuste kooli õpilastes põnevust, kuna koolis tegutseb palju kodutütreid ja noorkotkaid. «Usun, et päev pakub rõõmu, vaheldust ja teadmisi,» lisab ta.

Akna alt on kuulda hõiget, et keegi on saabumas. Nii sätivad kõik ennast välja räästa alla teatejooksjaid ootama. Lõpuks on läbi tiheda vihmavalingu näha saabujaid, kes raporteerivad vallavanemale, et on õnnelikult kohale jõudnud.

«Kuuste kool lõpetas teatejooksu,» lausub tüdruk vallavanemale. «Aitäh,» kõlab vastu. Nõnda raporteerivad kõik koolid ja ka jalaväe pataljon.

Läbimärjana saavad nad nüüd kosutavat suppi süüa ja aktust nautida.

Nõnda tähistati Julius Kuperjanovi sünniaastapäeva reedel Kambjas ja Vana-Kuustes. Laupäeval, 11. oktoobril ehk tema sünnipäeval jätkus mälestamine Tartus sõjamehe haual.