Lõunakeskus plaanib kolmteist aastat tagasi avatud kaubandus- ja vabaajakeskusele lähitulevikus mahukat juurde- ja ümberehitist, mille sees on nii kobarkino kui kuni kaheksakorruseline hotell.
Lõunakeskus ehitab hotelli ja kobarkino
Linnavalitsus saatis avalikule arutelule Lõunakeskuse krunte hõlmava detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 ruutmeetrit. Laiendusega plaanitakse ehitada kobarkino ja meelelahutuskeskus, büroo- ja konverentsikeskus, uusi kaubandus- ja teeninduspindu, hotell ning kuni kolmekorruseline riiulparkla.
Lõunakeskuse juht Jaan Lott ütles, et hotellist on nad mõelnud juba kümme aastat, kuid kunagi pole jõutud nii kaugele nagu nüüd. Kaheksa korrust on Loti sõnul ehituslikult optimaalne, kuid mitu lõpuks ehitatakse, pole praegu veel otsustatud.
Kliente jaguks
Linnaäärse hotelli kasuks räägib Loti sõnul mitu argumenti. Esiteks on Lõunakeskuses liuväli, kus korraldatakse tihti spordilaagreid. Teiseks on keskuses esindatud rahvusvahelised kaupluseketid. Nende peakorteritest käivad inimesed tihti vaatamas, kuidas poel läheb, milline see välja näeb ja mida saaks teisiti teha.
«Lisaks on Lõunakeskus pereturismi sihtkoht. Nädalalõpuks perega lähivälismaale sõitmine käib meil nii üle ida- kui lõunapiiri,» rääkis Lott.
Londoni ja Pallase hotelli pidaja Verni Loodmaa ütles, et Tartus on äärelinnas hotelle olnud ja on ka nüüd. «Mulle teadaolevalt pole nad pidanud oma uksi sulgema ja seetõttu võib arvata, et kriitiline mass külastajaid on neil olemas,» ütles ta.
Siiski möönis Loodmaa, et Tartu linn pole väga suur ja kesklinna hotellide eelised jäävad alles. «Aga kindlasti on neid, kes otsivad majutust äärelinnas, seal on parkimine tasuta, ja paljud asjad paneb paika hind,» ütles ta.
Ka kobarkino mõtet on Lõunakeskus mõlgutanud juba mõnda aega. Loti sõnul jääb Tartule ühest kesklinnas asuvast kobarkinost väheks, sest praegune Ekraan muutub tema arvates nišikinoks, nagu on näiteks Tallinnas Sõprus.
Parkimismaja ja ringristmik
Uusi parkimiskohti on kaubanduskeskuse tarbeks juurde kavandatud 700. Neist suurima hulga ehk 450 annab Tartu teaduspargi poolsesse külge jääv kolmekorruseline riiulparkla. «Selle parkla väärtus on see, et ta on tasuta erinevalt südalinnas olevaist. Teiseks toob see parkimiskohad maja sissepääsudele lähemale. Lõpmatu põllu peale laienemine pole mõistlik,» lausus Lott.
Loti sõnul muutub Lõunakeskuse ümberehitusega ka juurdepääs sellele ja liiklusskeem. Arestimaja ristmik ehitatakse ringristmikuks ja sealt saab sõita otse tulevasse parkimismajja. Teine oluline muudatus on see, et arestimaja ristmikult kaob ära vasakpööre tagasi kesklinna.
«Minu hinnangul muutub liiklusskeem palju loogilisemaks ja sujuvamaks. Praegu tekivad seal tihti ummikud, aga ringristmikuga autode läbilaskevõime paraneb,» lausus Lott. Ta soovitas juba praegu kesklinna suundujatel kasutada Statoili väljasõitu.
Loti sõnul pole eesmärk Lõunakeskus suuremaks ehitada, vaid pigem hoida see heal tänapäevasel tasemel. «Tagasihoidlike vahenditega tehtud kõige vanem hooneosa vajab mitte ainult värskendust, vaid totaalset muutust. Me ei taha midagi väga uhket teha, aga vanem osa tuleb viia ülejäänud hoone tasemele,» rääkis ta.
Millal ehituseks läheb, on Loti sõnul veel vara öelda, sest käimas on alles detailplaneeringu menetlus, kuid ilmselt jõutakse ehitamiseni lähema kahe aastaga. «Kui vaadata kesklinna kaubanduskeskuste arendusplaane, siis peame ju nendele sekundeerima. Siis püsib kesklinna ja äärelinna vahel mõistlik tasakaal,» lausus ta.