Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Riin Lumiste: ma pole varem mõelnud rassismist. Tartus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riin Lumiste
Riin Lumiste Foto: SCANPIX

Laura (nimi muudetud) lisab Facebooki endast ja uutest sõpradest pildi: heledapäine eesti tütarlaps mustanahalise noormehe kõrval. Pildi all tekib vestlus:

Kommentaator 1: ... hoia neegritest kaugemale.

Laura: Miks?

Kommentaator 1: ... sest nad on neegrid.

Laura: See ei loe juu ...

Kommentaator 2: Ma ei taha olla ebaviisakas, aga sõna neeger on väga solvav ja seda sõna ei tohi vist Eestis kasutada ka.

Kommentaator 3: Sõna neeger ei ole Eestis üldjuhul solvava tähendusega. Inimesed lihtsalt mõtlevad üle. Kõik sõltub tegelikult sellest, kuidas sa ise sellesse/nendesse suhtud (kas ütled neeger, et kedagi solvata, või rõhud lihtsalt rassile).

Noortevahetuse kogemus

Laura on 16-aastane noor, kes osaleb rahvusvahelises noortevahetuses, mida korraldab Tähe noorteklubi. See on Laurale esimene selline kogemus ning ärevus on suur, sest Eestisse tulevad noored Hispaaniast, Rumeeniast ja Inglismaalt. Kokku 28 noort.

Noortevahetust, mis kannab nime «Well mind in a well body», rahastab Euroopa Noorte Eesti büroo. Projekti keskmes on noorte vaimne ja füüsiline tervis – kuidas hoida enda keha tervena, kui hing on haige? Näiteks kui on segased suhted perekonnas, sõpradega, armusuhetes jne.  Noortevahetuse ajal toimuvad mitmesugused töötoad, mida korraldavad noored ise, ikka selleks, et astuda välja enda mugavusalast ning panna end proovile juhendaja rollis.

Ühtäkki avastab Laura end aga heade mõtete linna tiitlit kandvast linnast, kus puutub mitmeid kordi päevas kokku rassismiga. Jah, rassismiga. Tartus.

Noortevahetuses osalejate nimekirjas on kuus mustanahalist noort. Enamikule on see esmakordne kogemus reisida väljapoole kodulinna Londonit. Nad on oodanud seda noortevahetust pikalt ning nende ootused on suured. Noortevahetust ettevalmistaval kohtumisel on rassismiteema põhjalikult läbi arutatud ning kindlaks tehtud, et noored on kaitstud.

Intolerantsed kokkupuuted

See on ju Tartu, üliõpilaslinn, mõtlen naiivselt. Siin ei ole mitte mingit probleemi rassismiga, palju on välistudengeid.

Kuid ometi, juba esimesel õhtul leiavad Londonist tulnud end olukorrast, kus nende suunas loobitakse õllepudeleid ning neid saadetakse tagasi Aafrikasse. Varahommikul kell kolm kuulab Laura pisarates uute sõprade kokkupuutest rassismiga. Noored on veendunud, et nad ei jää Eestisse, kuid nad suudetakse ümber veenda.

Hommikul juhtumist kuuldes mõtlen ikka veel, et see pidi mingi rumal kokkusattumus olema. Tartus ju ei esine rassismi. Mõtleme grupiga läbi, kuidas kaitsta end selliste intolerantsete kokkupuudete eest, ning oleme kindlad, et kui liigume rühmas, siis ei teki enam selliseid olukordi.

Ja ometi, rassistlik käitumine saab üheks iseloomustavaks sõnaks noortevahetuse kohta – näpuga näitamine, halvustav selja taga rääkimine, sõnades tagasi Aafrikasse saatmine. Juhtumid leiavad aset tänaval, poes, ühissõidukis.

Kindlasti ei jää noored noortevahetust meenutama sõnaga rassism, sest üheskoos rannas tänavatantsu õppimine ja Tähe noorteklubi aias grillimine, Raatuse ühiselamus naeruteraapiaga tutvumine ja kõik teisedki tegevused jäid nende valusate juhtumite üle domineerima.

Kuid ma ei pane silmi kinni ega ohka kergendunult, et «läks vist seekord õnneks, keegi viga ei saanud». Hing sai haiget. Sai minul, Laural ja teistel eesti noortel, inglise noortel, aga ka teistel noortevahetuses osalenutel.

Ma tahan öelda sulle, armas linnakodanik, et kui sa mingil arusaamatul põhjusel oled üks neist, kes ei pea end rassistiks, aga häbeneksid, kui su tütar või poeg tutvustaks sulle mustanahalist kui oma kallimat, siis sa teed endale haiget. Sa külvad enesesse viha, mis teeb su haigeks. Sa jätad end ilma võimalusest kohtuda imeliste inimestega, sest inimesest olulisem on sulle nahavärv.

Ma saan olla kindel, et Laura ja teised seitse eesti noort, kes osalesid noortevahetuses, ei hakka kunagi käituma rassistlikult, sest neil on olnud võimalus õppida tundma mustanahalisi ja nad mõistavad, et nahavärv ei määra inimese iseloomu, töökust, tähtsust või saatust.

Sallimatu käitumine

Kust saab aga alguse intolerantne käitumine? Käitutakse sallimatult ju paljudega, kes erinevad teistest – välismaalastega, ülekaalulistega, puuetega inimestega. Mina tean ja usun, et kõige suuremad mõjutused noorele inimesele on kodus ja koolis.

Aga noortele saab pakkuda võimalusi õppida tundma teisi kultuure ja enda silmaringi avardada, nii et lõpuks muutub väljend «erinevus rikastab» tänapäeva ühiskonna tunnuseks.

Tänapäeva mitmekultuurilises maailmas on peaaegu et võimatu jääda oma turvalisesse keskkonda ning mitte kordagi oma elu jooksul kohata kedagi teisest rahvusest.

Kuidas käitud, kui näed tänaval mustanahalist? Kas tervitad viisakalt ja palud pildile, sest näed esimest korda mustanahalist, kõnnid ükskõikselt mööda või hakkad loopima sellega, mis esimesena kätte satub?

Märksõnad

Tagasi üles