Tartu ülikooli majandusteaduskonnas korraldati teist korda tudengite äriideede võistlust, kus kevadsemestri parimaks osutus psühholoogiatudengite ettevõtmine psühhobuss.
Psühhobuss võitis parima äriidee tiitli
Psühhobussi eesmärk on innustada inimesi, et nad otsiksid teaduslikke seletusi enda ja teiste käitumisele ning prooviksid murda mitmesuguseid müüte. Eelkõige on aga tegemist lõbusa ajaviitega.
«Korraldame eksperimente, teeme inimkatseid nii täiskasvanute kui ka lastega, seejuures selgitame lihtsalt ja arusaadavalt, mis nende katsete ajal ajus toimub,» rääkis psühhobussi eestvedaja, psühholoogiatudeng Madli Uutma. Ta lisas, et katsete tegemiseks kasutavad nad erinevaid seadmeid, mida nad küll praegu kahjuks laenavad.
Tudengite idee sai auhinnaks 500 eurot ja koha Ajujahi ettevõtluskonkursi 40 parema hulgas.
Uutma sõnul oli pikalt plaanis teha midagi, mis tooks eriala teadusliku poole inimestele lähemale.
«Minu meeskonna teine liige Madis Vasser sattus ülikoolis teadusbussi ainesse, mis teda inspireeris, ning minul oli mõte tuua teaduslik psühholoogia inimestele lähemale,» selgitas ta. «Kahe idee kooskõlas kõik sündiski. Praeguseks oleme selle ettevõtmisega juba paar kuud tegelenud ning meeskond on kasvanud 15-liikmeliseks,» lisas ta.
Tartu ülikooli ideelabori juht Kalev Kaarna rääkis, et esikoha üle žüriil vaidlusi ei olnud.
«Psühhobussi puhul nägime, et tudengite panus on suur ja tegemist pole vaid ideega, sest nad olid juba midagi ära teinud,» kinnitas ta.
Täiskasvanutele ja lastele
Uutma rääkis, et psühhobuss on mõeldud kõigile ning sihtrühmaks on nii koolid, ettevõtted kui ka eraisikud.
«Õnneks on psühholoogia ala, mis pakub personaliseeritust konkreetsele sihtrühmale. Oletame, et on ettevõte, kes tegeleb reklaamiga. Sellest lähtuvalt saame teha kava, mis on seotud psühholoogia ja reklaamiga,» ütles ta. «Me näeme, et see kasutusvaldkond on suur ja meie sihtrühm samuti,» lisas Uutma.
Seni on Uutma sõnul käidud esinemas ainult koolides ja tagasiside on õpilastelt olnud väga positiivne. «Hästi paljud õpilased kirjutavad pärast, et tahaksid tulevikus tegeleda teaduse või psühholoogiaga, meie jaoks on kõige tähtsam see, kui näeme, et inimestel lähevad silmad särama.»
Siiamaani on psühhobussi tehtud tasuta, kuid Uutma sõnul meeskond alles harjub mõttega, et see võiks olla ettevõtlus ja seega pole täpselt hinnapoliitika peale mõelnud. «Ilmselt kujuneb see teatud perioodi jooksul välja, kui me jälgime sihtrühmi ja tarbijaid,» lisas ta.
Väikene algkapital
Tartu ülikooli ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on noored tihti rahas kinni, mõeldakse välja summa, mille eest saaks idee rakendada, ning usutakse, et muidu see pole võimalik.
«Tegelikult pole see tõsi, sest praktika näitab, et oleme suutelised koos ideede autoritega pooleteist tunniga mõtlema lahendusi, kuidas saaks juba 50 euroga vaikselt alustada,» sõnas ta.
«See on väärtus, mille saame anda, kuidas need suured, vägevad ideed teha elluviidavaks praegu, mitte siis, kui mul on 100 000 eurot,» selgitas Kaarna.
Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik lausus, et võistluse eesmärk on anda tudengitele julgust ja oskused hakata ettevõtjaks.
«Praegu mängime väga palju olukordi läbi, pakutakse välja oma idee ja arendatakse seda, kuid sellest võib saada väga kiiresti äri,» märkis ta. Ta lisas, et isegi, kui alguses ei panda kohe äri püsti, siis saadakse vähemalt kogemus, ning kui peaks järgmine idee sündima, julgetakse juba midagi ellu viia.
Tunnustus ka teistele
Kaleidoskoobile valiti majandusteaduskonna erinevate õppeainete rühmatöödena valminud parimad lõputööd. Kevadsemestri võistlusele esitati tänavu neli projekti ja 13 ettevõtlusideed.
Tartu maakonna eriauhind läks Kaleidoskoobil kohalikust toorainest valmivatele Alatskivi veinidele. Tartu linna eriauhind läks aga ideele «Slidewipe», mis aitab lihtsa käeliigutustega slaide vahetada.
Paljude žüriiliikmete poolt leidis äramärkimist veel «bO tumbad», mis toodab kasutatud rehvidest tumbasid.
Projektide kategoorias tõsteti esile Tartu ülikooli avalike suhete eriala üliõpilaste konverentsi.