Gert Kullamäe annab hinnangu Rocki mängijatele

TÜ/Rock Foto: Margus Ansu

TÜ/Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe annab hooaja lõpu intervjuus hinnangu ka Rocki mängijatele.

Vaatame ka mängijate hooajad eraldi üle. Alustame Valmo Kriisast?

Valmo oli tubli. Mina nägin tema rolli just number kahe, mitte mängujuhi kohal. Tema üksikud visked, kasvõi Samaara mängus, kus ta paari viskega tõi meid mängu tagasi, olid väga tähtsad. Ma tegelikult utsitasin teda isegi veel rohkem viskama. Vedada neljakümneaastaselt mängujuhina Eesti mõttes tippmeeskonda pole kindlasti kerge. Mul on hea meel, et tal kasvab ka kodus üks noor korvpallur ning ta on parim eeskuju oma pojale.

Janar Talts?

Janar on minu jaoks selle meeskonna kõige tähtsam persoon. Oma suhtumiselt ja olekult. Ta loeb mängu hästi ja temaga on hea kaitset üles ehitada. Temast oli väga palju kasu ja nii ma ka lootsin. Ka klubi lootis temalt sellist rolli. Ta on peale Itaalia aastaid kaalus kõvasti alla võtnud ja jõuab seetõttu rohkem, aga teisalt on suurte karudega raskem maadelda.  

Joosep Toome?

Joss tegi minu meelest ülihea hooaja. Arvestades tema viimaste aastate seisu. Ta oli jube heas vormis enne jõule. Viskas tagant nagu naelu seina, aga siis tuli see vigastus ja hoog rauges. Arvestades tema põlvi, siis on tal ikka väga raske. Aga pidas lõpuni vastu.  Minu meelest mängis ta ennast pildile ja kui järgmine aasta tuleb koondisel EM, siis Joss võiks meid aidata küll. 

Timo Eichfuss?

Timo oli tubli. Ma kasutan teda number nelja positsioonil ja Eesti tingimustes ei ole tal vastast. Aga suures mängus on tal raske. Ta on küll tugev, aga rahvusvahelisel tasemel on tal raske. Aga kui ta läheb natukenegi mitmekülgsemaks, treenib oma paremat kätt ja saab oma viske stabiilseks, siis on ta mees, kellele tasub panustada. Ta hoiab ka meeskonnas positiivset aurat, ei põe kunagi ja nägu on nalja täis.

Tanel Kurbas?

Tanel tegi oma elu parima hooaja. Olen selles veendunud. Aga ta tegi selle nii, et lõpp vajus täiesti ära. Ma ütlesin talle ka enne viimast finaalmängu, et sinu roll peab olema suurem, aga millegipärast ta vajus ära. Minagi polnud selleks valmis. Oleks tahtnud temas näha julgemat ja agressiivsemat tegutsemist. Eriti häiris mind see, et ka kaitse poolele tuli palju eksimusi. Ilmselt tuli see ikkagi pingest või ei jätkunud enam püssirohtu. Ma usun, et ta sai endale sellest hooajast jõudu juurde.

Gert Dorbek?

Gert mängis keskmise hooaja. Vahepeal mängis hästi ja vahepeal langes, aga ta on võitleja. Olemuselt ta sobis meie meeskonda ideaalselt, ta võtab väljakul mehi kokku ja kokkuvõttes ma olen temaga rahul.

Marek Doronin?

Marek on meeskonna kapten. Eks tema probleem on vigastused, mis on justkui talle sisse kirjutatud. Ja ei olnud see hooaeg teistmoodi. Jälle oli lõpus jalaga probleem ja tuli mänge vahele jätta. Aga kaptenina oli mees omal kohal, lihtsalt tervis on see, millega tema puhul peab kogu aeg arvestama.

Vincent Simpson?

Simpson oli tubli vana, rünnakul eriti, ja ta sobis Augustase vahetuseks. Vahepeal sai neid ka koos panna sisse ja see oligi mõnikord meie relv. Vinni kaitsemäng on miinuspool, aga temaga polnud muidu ühtegi probleemi. Selline muhe ja korralik vend

Augustas Peciukevicius?

Kui ta tuli, ei olnud mul temale mingisuguseid ootusi, aga esimestest treeningutes oli selge, et point guard’i kohal hakkab tema mängima esimest rolli. No on ikka hea tunne, kui sul on meeskonnas selline mängija. Nii pühendumiselt, suhtumiselt kui inimesena. Rääkimata tema võiduviskest ja et ta tõmbas teisi kaasa.

Ma toon siin paralleeli, kui noor Georgi Tsindzadze tuli siia, siis ta sundis vanakestel väljakul tegema asju, mida muidu ei oleks tehtud. Täpselt sellise käigu me leidsime Augustase näol.

Vilmantas Dilys?

Dilys sulandus ilusti ja kõik, mis ta meeskonnale väljakul tegi, oli minu meelest hästi. Aga see, mis ta tegi väljaku kõrval, oli täiesti vastutustundetu. Mängijana ta võitles ja oli heas mõttes nagla. Aga kahjuks oli lõpp nii nagu oli. Mulle tundus, et ta muutus pärast Augustase vigastust. Siis muutus tema suhtumine meeskonda. Ja lõpus see põlvede värk. Ega mina tema sisse ei näe, aga kõrvalt vaadates tundus, et ega ta väga palju ei üritanud selleks teha, et see «põlv» jälle korda saaks. Aga oli nii nagu oli.

Noored Kristen Meister ja Kent Kaarel Vene?

Tublid kutid. Nende roll oli olla eelkõige treeninguprotsessis meeskonna osa. Selles rollis ma neid nägin ja nad said imehästi hakkama. Ma arvan, et neile oli see väga hea kogemus. Mõlemad olid tublid ja ei virisenud kunagi.