Tartu linnavalitsust raputanud majaehitussaaga Supilinnas Oa tänaval sai sel nädalal punkti, kui linnavalitsus andis korralduse väljastada garaažist kortermajaks saanud ning töö käigus väiksemaks kärbitud ehitisele kasutusluba.
Supilinna kurikuulus maja sai kasutusloa
2. mai 2014, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus kinnitab, et Oa 10c maja vastab ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, ehituseeskirjale ja -normidele ning tuleohutuse nõuetele.
Korralduse õiendis on ära toodud, et Herne 15 ja Herne 17 krundi piiril on taastatud endine võrkaed ning istutatud kaks uut kuuske. Lisaks on taastatud Herne 17 ja Herne umbtänava vaheline piirdeaed. Samuti on naaberkruntidel tehtud haljastustöid.
Aasta tagasi tõusis Oa 10b ja 10c maja ehitus avalikkuse tähelepanu alla, kui ilmnes, et garaaži on kaheks kortermajaks laiendatud mitmeid reegleid eirates ja naabrite seisukohti ära kuulamata. Liiatigi tegutsesid ehitajad võõras aias ilma loata ja saagisid seal ka puid.
Skandaal tipnes linna ehitusametkonna juhi ametist lahkumise ja juba ehitatud hoonekarbi madalamaks lammutamisega. Herne tänava naabrite aia poole pole ühtegi akent, seal on hoopis tulemüür.
Naabermaja elanik Aet Rebane on lõpptulemusega rahul ja lõpuks oli arendaja käitumine tema sõnul väga viisakas. «Küsiti, kas me soovime veel mingit haljastust sinna, aga me otsustasime, et tegeleme sellega ise,» ütles ta.
Rebane nentis, et ta ei tea, kas kõik vajalik selliste juhtumite kordumise vältimiseks on tehtud, kuid linnavalitsuse poolt peaks olema kaasamiskultuuri rohkem.
«Siiamaani kihvatab, et enda õigust peabki tõestama, peabki meediasse minema, muidu ei ole sul õigust. See suhtumine, et me teame ise paremini, et üritati kinni mätsida, selle peale on küll veel okas hinges. Just linnavalitsuse peale, et esialgu ei kaitstud kodanikku, vaid äriinimeste huve,» ütles ta. «Aga ma ei tea, kas see on reaalselt muutunud.»
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et see juhtum õpetas, et ehituslubade läbivaatamise protsess peab olema paremini kontrollitav, avalikum ja veelgi süsteemsemalt peaks linn suutma jälgida teenistujate seoseid, ka teenistujate perekondlikke seoseid. Viimane ei ole aga andmekaitsereeglitest tulenevalt lihtne ülesanne.
Mölder lisas, et praeguses õigusruumis ei saa üht garaaži nii lihtsalt elamuks ümber ehitada, nagu aasta tagasi prooviti.
«See on ka õppetund, milline on meie tegutsemisruum,» ütles ta.