/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/03/26/2917476t1hde25.jpg)
Tartu Veevärk laseb juuni lõpuks valmis ehitada Marja, Kartuli ja Oa tänava lahkvoolse kanalisatsiooni, mis loob eelduse alaliselt liigniiskete Supilinna majahoovide ja keldrite kuivendamiseks.
Tartu Veevärk asus Supilinna kuivendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi valmis umbes 6,5-kilomeetrine reovee tunnelkollektor, mille sabaosaga liitis Tartu Veevärk ka peaaegu kõik Supilinna majad. Sajuvett pole aga Supilinnast tänini peaaegu üldse ära juhitud, mistõttu vettib paduvihmade ja suurte suladega enamik krunte Herne tänavast Emajõe pool.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul on muist Supilinna majaomanikke juhtinud seni oma õuelt ja keldrist liigvett reoveekanalisatsiooni. Lahkvoolse kanalisatsiooni väljaehitus annab võimaluse kõigil oma liitumised seadustada ning vähendab reoveepuhasti koormust, sest sajuvee võib juhtida pärast õli- ja liivapüüdurist läbilaskmist otse Emajõkke.
«Oluline on juba praegu rõhutada, et iga maja võrkuliitmiseks peab tegema drenaaži projekti,» ütles Kapp. «Osa Supilinna maju on puitparvedel ja ükski majaomanik ei tohi kuivendada pinnast nii, et naabri maja kandvad parved jäävad kuivale ja hakkavad lagunema.»
Kõrgveega appi pumbad
Marja, Kartuli ja Oa tänava selleaastane toruehitus maksab üle 305 000 euro. Osaühingud Trassiehitus ja Põdra Maja kaevavad maasse üle 1600 meetri sajuveekanalisatsiooni torusid, 830 meetrit drenaažitorusid ning ligi 170 meetrit reoveetorusid.
Toomas Kapi sõnul alustas Tartu Veevärk kõige tähtsamast. Need kolm tänavat on kaunis elava liiklusega, teekatteks aga pindamismeetodil rajatud kergesti auklikuks muutuv tolmuvaba kate. Korralikku asfalti ei ole mõistlik maha laotada, sest vett täis aluspinnal hakkaks see ruttu vajuma ja murenema.
Marja tänava alla pannakse Marja tänava enda kuivendamiseks mõeldud torustik, tänavaäärsete kinnistute liigvett ära juhtiv torustik ning kolmandaks suure osa Tähtvere tänava sajuveest Emajõkke juhtiv torustik.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et tänavate sillutamine Supilinnas sõltub linna rahakoti paksusest tulevail aastail, kuid ka supilinlaste soovidest.
«Teadaolevalt on kohalike elanike seas erinevaid arvamusi: kes nõuab munakivitänavaid, kes soovib madala müratasemega asfalti,» sedastas Haak. «Mina isiklikult pooldaks sõiduteel asfalti ja munakive tänava muude osade ilmestamisel. Ka kõnnitee peaks olema sile, sest lapsevankrid ja vaegnägijad peavad saama ohutult liigelda.»
Haak ütles, et linnal on loogiline alustada tänavate ümberehitust just seal, kus sajuveetorustik ja drenaaž valmis.
Marja tänava pikendusele Oa tänava ja Emajõe vahele laseb Tartu Veevärk ehitada pumpla, mis hakkab Emajõe kõrge veetaseme korral Herne tänavast allpool kogutavat sajuvett Emajõkke lööma. Kui Emajõe tase on madal, näiteks nagu praegu, toimib kanalisatsioon isevoolsena.
Tartu kõvakattega tänavailt kogutavast sajuveest läheb üle poole praeguseks reoveetorudest lahutatud eraldi torustikku.
Tartu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava järgi peaks kanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine lõppema viieteistkümne aasta pärast.
Lahutatud torustike poolt räägib näiteks tõsiasi, et valingvihmaga, kui reoveega segunenud sajuvee hulk kasvab reovee hulgast neli või enam korda suuremaks, võib kogu kupatuse suunata puhastist mööda otse Emajõkke. Kui seda ei teeks, rikuks liiga lahjaks muutunud seguvesi reoveepuhasti bioloogilise protsessi.
Kaaned jäävad paigale
Tänavu on Tartu Veevärgil Supilinna sajutorustike kõrval plaanis ka Lootuse, Pargi, Vaksali, Kalevi, Nurme ja Kruusamäe tänava uute torustike paigaldus – kokku umbes 3,7 kilomeetril. Pargi tänavas peaks see näiteks kindlustama, et paduvihma korral ei paiska tulvavesi kanalisatsioonikaevude pealt kaasi, nagu seni kombeks.