Mänguväljak lirtsub drenaaži kiuste

Linn loodab, et pärast keltsaminekut Ristikheina lasteaia mänguväljak taheneb. Foto: Kristjan Teedema

Aastaid tüma ja porine olnud Tartu Ristikheina lasteaia mänguväljak sai läinud suvel 79 000 eurot maksva kuivendussüsteemi. Juba sügisel selgus, et liigvesi ei taha mänguplatsilt ikkagi taanduda.

Ristikheina lasteaia direktor Margot Fjuk nentis, et mänguväljak on tänini kasutuskõlbmatu ning lasteaed pruugib ajutise lusti- ja jalutuspaigana teisel pool Ropka teed paiknevat parki, kus on puust loomakujud, karussell ning muid lastele mõeldud atraktsioone.

Samas ei soovinud Fjuk anda hinnangut osaühingu Eviko SV ehitustööle, jättes selle Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna ametnike ning ehitusinseneride reaks.

«Mina ei ole ju spetsialist, aga vesi pinnasele jäi,» sedastas Fjuk. «Kuid meie pinnas pole ka tavaline, vaid turbane või niisugune must muld, mis ei ima ega lase vett nii kiiresti läbi kui liiv. Ajalooliselt oli sel kohal järv.»

Linn otsib põhjust

Fjuki selgitusel polnud mänguväljaku kasutamine esimestel sügiskuudel võimalik, sest suve lõpul külvatud muru alles hakkas tärkama ning põngerjad oleks selle kähku pihuks ja põrmuks tallanud.

Kuid isegi jaanuaris, pakase paukudes, oli väljak Fjuki sõnul kasutuskõlblik vaid umbes ühe nädala.

Margot Fjuk vahendas ühe ehitusasjatundjast lapsevanema arvamust, et mänguväljaku pealiskihiks veetud muld on liiga savine ega suuda just seetõttu sajuvett dreenida.

Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna vanemspetsialist Mari-Liis Kutsar kinnitas, et linn ei kahtlusta Eviko SVd ehitusprojekti eiramises. Tööd käisid Kutsari sõnutsi hankedokumentide järgi ning omanikujärelevalve all.

Kutsari selgitusel on lasteaia mänguväljak praegu vesine, sest kelts pole veel sulanud. «Ootame pinnase tahenemist ning kui maapind on jätkuvalt vesine, teostatakse vajaduse korral muru uus külv ning ekspertiis ehitusel kasutatud mullale,» täiendas Kutsar.

Eviko SV juhatuse liige Andres Nurk ei soovinud teemat ajalehes kommenteerida.

«Linnavalitsus on töö tellinud, töö on tehtud vastavalt tellimusele ja üle antud. Rohkem pole midagi kommenteerida,» ütles Nurk.

Turvaline sebratagi

Margot Fjuki sõnul on lasteaed palunud linnalt juba ammu Ropka teele ülekäigurada ning lamavaid politseinikke, sest kehtestatud piirkiirusega 30 kilomeetrit tunnis sõidavad seal vähesed. Nüüd on ohutu teeületus igapäevaste pargiskäikude tõttu iseäranis aktuaalne, tõdes Fjuk.

Tartu linnamajanduse osakonna juht Rein Haak nentis, et Ropka tee ülekäigurada on osakonnas kõneks olnud korduvalt.

Osakond on jäänud aga seisukohale, et liiklus on sel tänaval küllalt hõre, võimaldamaks helkurvestidega kasvatajail ning põnnidel ohutult parki minna.

«Kasvatajail on õigus liiklus korraks peatada, kuni lapsed on läinud üle tee,» märkis Haak. «Ülekäigurajad rajatakse ikkagi sinna, kus on nende järele pidev vajadus.»