Unistus kutsus näitlejad Tartusse

Eile kell kolm hakkasid festivalil osalejad publikut oma etendustele meelitama ning kasutasid selleks väga silmatorkavat meetodit – tänavateatrit kesklinnas. Foto: Margus Ansu

«Unistuskutse, unistuskutse...» skandeerivad oranžide peapaeltega tantsivad noored pühapäevaselt vaikses kesklinnas. Ristiisa pubi ees istuv meesterahvas uurib möödujatelt, kas tsirkus on linna tulnud.

Aga ei ole tsirkus, on hoopis foorumteatrite festival Unistuskutse ja nende tänavateatrietendus. «Eks ta pidigi selline natuke kreisi olema, et inimesed hakkaksid huvi tundma, mis see on,» rääkis üks festivali korraldajatest Mari-Liis Velberg VAT-teatri foorumgrupist.

Nimelt oli tänavateatrietenduse (mis ei puutu kuidagi foorumteatrisse) eesmärk kutsuda huvilisi edasi Lille majja ja vähehaaval liikusidki skandeerijad ning veidi maad tagapool vaatajad rongis noortekeskusesse, kus mängiti lugusid unistustest ja takistustest: poisist, kes tahab saada trummariks, ja tüdrukust, kes leinale alla andes langeb välja koolist ja loobub oma soovidest.

Teist korda

Kolmepäevasele festivalile tuli kokku umbes viiskümmend inimest üle Eesti, neist enamik gruppides. Noori oli palju Tallinnast ja Tartust, kuid ka väiksemad kohad olid esindatud, näiteks oli kohal trupp Kundast. Oodatud olid nii kogenud tegijad kui ka need, kes alles natuke foorumteatrit nuusutanud.

Kõigil paluti enne tulekut ette valmistada üks lugu, kaks enesekindlamat truppi said eile publiku ees üles astuda, ülejäänud andsid etendustesse oma panuse laulude, tantsude ja muusikaga. Ka ülejäänud ettevalmistatud lood mängiti üksteisele ette.

Foorumteatrite festivali peeti Tartus juba teist korda. Eelmisel aastal oli see küll veidi teistsuguses vormis, siis mängisid trupid kahel päeval lihtsalt oma etendusi. Sel aastal oli lisatud ka töötoad, et osalejad lisaks üksteisega tutvumisele ka veidi tarkust juurde saaksid.

Muutub tuntumaks

Näiteks õpiti soomlastest teatriõpetajate Jouni Piekkari ja Micke Renlundi käe all, kuidas vaatajaid paremini etendusse kaasata, kuidas mängida probleemlugusid, kus puudub selge rõhumisteema, kuidas kasutada etendustel näiteks luulet ja muusikat jne.

Velbergi sõnul on foorumteater järjest aktiivsemaks muutunud ning tundub, et inimesed on lõpuks sellise teatrivormi jaoks valmis. Kui varem oli VAT-teatri trupp pea ainus, kes mööda Eestit sõitis ja koolides mängimas käis, siis nüüd on paljud koolid juba ise oma foorumgrupi kokku pannud.

Ja täpselt nii see peakski olema. «Foorumteater on kogukonnateater, see on inimeste teater, kus ei ole  rangelt vaja näitlejaharidust. Inimesed saavad ise midagi muuta,» on Velberg kindel.

Ka Tartus on foorumteater tegus, festivali teine korraldaja Lille maja pani eelmisel aastal kokku oma näitetrupi ning käib koolides mängimas söömishäiretega seotud lugusid.

Foorumteater
• Meetodi lõi teatriuuendaja Augusto Boali 1960ndatel aastatel Brasiilias.
• Eestisse jõudis Soome kaudu umbes 10 aastat tagasi, esimesed koolitused olid 1999.
• Osalus-, kaasav, interaktiivne ja dialoogiteater, mida kasutatakse kogukondade (nt klass, kool) probleemide kaardistamiseks ja lahendamiseks.
• Etendust juhib jokker, kes suhtleb publikuga, publik saab anda peategelasele nõuandeid teisiti käitumiseks.