Reno Laidre: kuidas liigud, Tartumaa?

Reno Laidre Foto: Valimised

Liikumisaasta alguses on inimeste meeli köitnud nii sport kui ka transport ning erandiks pole Tartumaagi. Reisijateveo alal on häid uudiseid.

Aasta 2015 toob maakonnaliinidele uued bussid

2014. aasta tuli Eestis uute reisirongidega. Aasta lõpuks saab aga Tartumaal läbi leping praeguse bussiveoteenuse pakkujaga ja äsja kuulutasime pärast ülimahukat eeltööd välja riigihanke uue veolepingu sõlmimiseks. Ootame pakkumisi ettevõtetelt, kellel on vajalik pädevus, kogemus ja finantssuutlikkus.

Kindlad on tulevaste maaliinibusside vanuse, suuruse ja mugavuse tingimused, näiteks peab igasse bussi mahtuma kokku pakkimata lapsevanker ning vähemalt kaks bussi peavad võimaldama siseneda ratastooliga. Ükski liiniveol kasutatav buss ei tohi olla ühelgi ajal vanem kui kaksteist aastat.

Maanteeameti hinnangul on väga raske võita seda hanget uusi busse kasutusele võtmata, seega võib loota, et vähem kui aasta pärast teenindavad Tartumaa maakonnaliine uued bussid. Ühistransport peab olema kasutajatele mugav ja soodne, muidu otsustavad inimesed auto kasuks.

Uudne on meie hankes nõue, et vähemalt kaheksa bussi peab kasutama kütusena surugaasi (CNG). Surugaasi tarbimine ühissõidukeis loob eelduse, et areneks tankimisvõrgustik, mis võimaldaks ka eraautodel kasutada gaasikütust.

Kaugem eesmärk on kasutada rohkem kohalikku biogaasi sisseveetavate naftasaaduste asemel. Peamine hindamiskriteerium on siiski pakutav liinikilomeetri hind, kuna ühistransport peab olema ka hinna poolest konkurentsivõimeline.

Sõiduplaanid uuenevad

Uue veolepinguga uuenevad ka sõidugraafikud, kuna inimeste liikumisvajadused muutuvad. Sõiduplaanide ajakohastamisel on meie ametnikud ära teinud väga suure töö.

Seni on liinid alanud ja lõppenud suuremates keskuses nagu Tartu ja Elva, edaspidi on rohkem liinide algus- ja lõpp-punkte suurtest keskusest väljaspool. Nii saavad inimesed kogu maakonnast paremini Tartus koolis ja tööl käia.

Selle uuenduse aluseks on nii küsitluste tulemused kui positiivne tagasiside esimestelt katseliinidelt, millel bussid väljuvad maakonnakeskusest hilisõhtul ja saabuvad siia varahommikul.

Sõiduplaanide ajakohastamine jätkub ka edaspidi, olgu põhjuseks muudatused ettevõtluses või koolivõrgu reorganiseerimine. Oleme alati valmis sõitjate ettepanekuid kuulama ja kaaluma. Küll tuleb arvestada sellega, et veomahtu pole võimalik kasvatada – iga uue liini lisamine tähendaks mõne teise äravõtmist.

Veel üks uuendus puudutab sõiduplaane. Nimelt peab tulevane vedaja tagama, et bussipeatustes oleks sõiduplaanid. Elame küll nutitelefonide ajastul, kuid plaani peaks nägema ka need, kellel nutiseadet pole või on selle aku just tühjaks saanud. Info kättesaadavus on osa ühistranspordi kvaliteedist.

Leian, et meie bussiliinivõrk pakub praegu võrdlemisi häid liikumisvõimalusi. Kriitikat kuuleb peamiselt nendelt, kes ise ühissõidukit ei kasuta.

Tartumaa piirkondadest on ehk kõige raskemas seisus Kirde-Tartumaa. Alatskivi elanikud tahaksid saada otse ja kiiresti hommikul Tartusse ja õhtul koju. Ent maakonnakeskuse ja Alatskivi vahele jääb palju külasid, mille elanikud kasutavad samuti bussiteenust. Panna ekspress- ja aeglane buss teineteise sabas sõitma ei ole kahjuks sõitjate koguhulka arvestades otstarbekas.

See-eest võivad rahul olla Nõo ja Elva elanikud, kellel on lisaks küllalt tihedale bussiühendusele Tartuga nüüd ka parem rongiliiklus.

Vahel kõlab arvamusi, et kui lisada uusi rongi- ja bussiliine, küll siis inimesed kolivad linnast maale elama.

Minu arvates peaks ühistransport rahuldama nüüdseid vajadusi ja olema paindlik, et vastata sõiduvajaduste muutumisele. Ei oleks praeguste sõitjate suhtes õiglane panna sõitma tühje busse sinna, kuhu on tehtud hulga planeeringuid, lootuses, et küll siis ehk ehitatakse ka majad.

Rongiliiklus ja Rail Baltic

Paar sõna ka rongiliiklusest. Kui vaadata, kus  paiknevad Lõuna-Eestis töökohad ja õppeasutused, ning tutvuda pendelrände uuringutega, selgub, et inimesed tahavad esmajärjekorras sõita Tartusse kooli ja tööle.

Sellest tulenevalt võiks võimalikult paljud rongid saabuda Jõgeva, Valga ja Põlva poolt Tartusse hommikul kella 7.30 paiku ja väljuda õhtul umbes 17.30. Ka kavandatavad lisarongid peaksid maksimeerima rongikasutajate võimalusi valida töökohta ja kooli, tarbida teenuseid ja külastada kultuuriasutusi. Hiljuti kohtusid Lõuna-Eesti maavanemad Elroni esindajatega ning näib, et oleme suutnud neid oma seisukohtadest teavitada.  

Kohalikust rongiliiklusest enamgi on kõneainet andnud Rail Baltic. Arusaadav, sest see on väga mastaapne ja pikalt tulevikku mõjutav projekt.

Ilmselgelt on Tartu regioonile vaja häid ühendusi muu maailmaga. Seda vajab meie ülikoolilinn, tärkav teadmismahukas tootmine ja teenuste eksport, ka kogu Lõuna-Eesti turismisektor. Rail Baltic on aga eeskätt kaubatransiidi tee, mille mõju on üleriigiline ja rahvusvaheline. Tartu kaudu kulgev Rail Baltic looks rohkem eraldatust kui ühendusi.

Olen seisukohal, et eurolaiusega kiirkaubaraudteest enam vajame mõistlikult korraldatud reisirongiühendust lähimate suurte keskustega.

Eeskätt Tallinna ja Riiaga, kaugemas tulevikus ehk ka Peterburiga. Kiirusega 130–140 kilomeetrit tunnis. Mööda tavaraudteed, mis ei tekita keskkonnale, elutegevusele ja majandusele lisabarjääre ning mille kvaliteeti ja ohutust tuleb pidevalt arendada. Rail Balticu ehitusest tuleb aga välja võtta maksimum kogu Eestile – võimalikult palju kohalikku tööjõudu, tehnikat ja ressursse kasutades.

Teadmismahukas majandus vajab lennuühendusi

Strateegilise tähtsusega on Tartu piirkonnale otselennuühendused. Hiljuti kuulsime Air Balticu plaanist vedada Tartu reisijaid oma bussidega Riia lennujaama. Ootan huviga selle eksperimendi tulemusi, kuid leian, et pikemas perspektiivis peame tegutsema otselendude toetuseks.  

Selleks on vaja samal ajal ja samm-sammult suurendada nii lennuplaanide atraktiivsust kui Tartu ligitõmbavust – tõsine ülesanne lähiaastateks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Ärgem aga sealjuures unustagem, et vähemalt kümme tuhat sammu tuleks iga päev kõndida jalgsi.