Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Teadlased uurivad naiste seksuaaltervist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naiste seksuaaltervise uuringu vastutav uurija, naistekliiniku juhataja professor Helle Karro usub, et kuna abortide arv on vähenenud, siis ilmselt tõendab uus uuring, et kümne aastaga on usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine naiste hulgas suurenenud.
Naiste seksuaaltervise uuringu vastutav uurija, naistekliiniku juhataja professor Helle Karro usub, et kuna abortide arv on vähenenud, siis ilmselt tõendab uus uuring, et kümne aastaga on usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine naiste hulgas suurenenud. Foto: Margus Ansu

Tuhanded naised leiavad lähipäevil postkastist küsimustiku, mis muu hulgas sisaldab küsimusi nende seksuaaltervise kohta. Teadlased soovivad uuringule toetudes tervisevaldkonda paremini planeerida ja nii naiste heaolu kasvatada. 

Naistekliiniku juhataja professor Helle Karro, eile algas üle-eestiline naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise uuring. Mida te uurite?

Küsitakse naiste arvamust seksuaaltervisega seotud teenuste – naistearsti visiidid, pereplaneerimine, viljatuse ravi – ja nendega rahulolu kohta. Küsime rasestumisvastaste meetodite kasutamise kogemuse ja seda mõjutavate tegurite kohta.

Uurime, millised tegurid ja muutused ühiskonnas mõjutavad lapsesaamisplaane.

Osa küsimusi on lähisuhte ja seksuaalsuse kohta. Siin on palju intiimseid küsimusi, mis puudutavad näiteks ka seda, kui palju on naistele seksuaalelust räägitud kodus ja koolis, milline on naise senine seksuaalelu kogemus ja kas oma seksuaalsuhtega ollakse rahul.

Kui avatud eesti naised sellistele küsimustele vastama on?

Kümme aastat tagasi me küsisime uuringus «Eesti naiste tervis» sarnaseid küsimusi. Üle poole, 53,8 protsenti, nendest, kellele me küsimustikud saatsime, ka vastasid. Sellise küsimustiku puhul on see üsna hea tulemus.

Me oleme kõigile vastajatele väga tänulikud ja loodame, et võimalikult paljud naised leiavad ka nüüd pool tundi ja täidavad selle anonüümse küsimustiku. Mida enam on vastajaid, seda usaldusväärsemad on tulemused ja seda enam me võime teha uuringust tõenduspõhiseid järeldusi.   

Kuidas te tagate naiste anonüümsuse?

Ankeedid saadetakse 5233-le 16–44-aastastele naisele, kes on leitud juhuvalimi põhjal rahvastikuregistrist. Kuigi küsimustiku postitamiseks peame teadma naise nime ja aadressi, ei sisalda vastajate tagasisaadetav küsimustik ühtegi nime. Vastajate anonüümsus ja konfidentsiaalsus on kindlalt tagatud.

Ei pruugi peljata, et saaksime kellegi andmed isikuga seostada, sellist võimalust meil isegi ei ole.
On ka veebipõhine küsimustik ja ankeedi saajatel on võimalik see veebis täita.

Mille poolest on see uuring tähtis?

Uuring on oluline, kuna mujalt me sellises mahus andmeid naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -käitumise kohta ei saa.

Võrdleme selle aasta andmeid ka 2004. aasta uuringu andmetega. Seega saame näiteks teada, millised muutused naiste seksuaalkäitumises ja -tervises on viimase kümne aasta jooksul toimunud.

Muu hulgas saame teada, kas rahulolu seksuaaltervishoiu teenustega on suurenenud või vähenenud, kas lapsesaamist mõjutavad tegurid on muutunud ja veel palju muud.

Põhieesmärk on teada saada, milliseid meetmeid me peaksime naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonnas jätkama, mida muutma, millele enam tähelepanu pöörama.

Mida üllatavat kümne aasta tagune uuring välja tõi?

Eelmises uuringus üllatas mind, et naiste lähisuhtevägivalla kogemus oli nii suur. Veerand vastanud naistes oli kogenud oma partneri füüsilist või seksuaalset vägivalda.

Varem olid ühiskonnas hoiakud, et selline probleem esineb ainult väga «teistsugustes» perekondades. Uuring aitas tähelepanu juhtida sellele, et tegelikult puudutab see väga paljusid meie kõigi hulgast.  

Meie ülesanne ongi osutada uuringutega tähelepanu olulistele teemadele. See võimaldab probleemi märgata, mis omakorda võimaldab ka abistada.

Tagasi üles