Endine pedagoog Ellen Lätt istub tugitoolis, selja taga seinatäis raamatuid, ning annab vaat et tunnipikkuse intervjuu, meenutades aegadetaguseid üksikasju. Sel naisel täitus 1. märtsil 101 aastat.
Ellen Lätt saab õnnitlusi oma kurtidelt õpilastelt
3. märts 2014, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ellen Lätt elab Tartus koos tütre Kaja ja väimehe Uudo Pragiga ning naudib lähedaste armastust ja tähelepanu. Kui ta midagi kurdab, siis vaid seda, et ta silmad ei näe enam hästi ja nii pole ajaviidet ei raamatute lugemisest ja mõtete üleskirjutamisest ega teleristki mitte. Raadio – see küll mängib toas päevad läbi.
Kümme aastat tagasi oli kõik veel hästi. Siis võttis ta kätte ja pani kirja ka oma elu- ja pedagoogitee kirjeldused, mis nüüd on tallel Eesti kirjandusmuuseumi arhiivis.
Kaasahaaravad mälestused
Tütar Kaja Pragi, kes on oma ema mälestusi arvutis ümber löönud, ütleb, et ema kirjutamisoskus on olnud suurepärane ning ka võõrale inimesele on need mälestused väga kaasahaaravad lugeda.
Ellen Lätt sündis Väike-Maarjas Gustav ja Liisa Rosenbergi esimese lapsena.
Gustav Rosenberg töötas 15 aastat Väike-Maarja Tarvitajate Ühisuse ärijuhina. Ta suri varakult – Ellen oli vaid kaheteistkümnene.
Ometi suutis see mees oma lapsele jätta nii hellad mälestused, mida too ka 101-aastaselt tunnustamast ei väsi. Ülivõrdes meenutab Ellen Lätt kõiki neid kordi, mil isa ta endaga kaasa võttis, ükskõik kas olid need siis hobuse ja vankriga sõidud ühisuse kauplustesse või käigud Tallinna sugulaste poole.
Tunne, et ta oli oma isale kallis väike tüdruk, ei ole senimaani kadunud.
Kurtide laste õpetaja
Pedagoogihariduse sai Ellen Lätt Rakvere õpetajate seminarist ning oma elutöö tegi ta Porkuni kurtide laste koolis. Nii nagu igal aastal, nii sai Ellen Lätt ka tänavu sünnipäevaõnnitlusi oma kurtidelt õpilastelt, kes nüüd on juba eakad, kuid pole oma õpetajat unustanud.
Ellen Lätt abiellus intelligentse ja huvitava mehe Kahru Lätiga, kel oli ametikoht metskonna kantseleis.
Ellen kirjeldab värvikalt oma pulmapäeva, mil nad neljakesi – lisaks pruutpaarile ka kaks tunnistajat – Saksa okupatsiooni ajal jalgratastel Rakke vallavalitsuses oma abielu registreerimas käisid. Ellenil endal oli seljas mitte küll valge, aga siiski päris kena kleit ning peigmehel üsna uus ülikond, kuigi kodukootud kangast.
Kahru jäi Ellen Läti elu ainsamaks meheks, kuigi kooselu temaga kestis vaid kaks aastat. Kaitseliidus teeninud mehel tuli Eestist enne sõja lõppu pageda ning Ellenilgi oli sama plaan, saatus tahtis aga teisiti.
Rohkem lapsi peale tütre Kaja Ellenil ei ole. Õnneks on veel lapselaps Silja Orav, kel omakorda on viis last – nii on Ellen Läti elu tähtpäevad kõik väga rahvarohked.