Hiljuti doktorikraadi kaitsnud teadlasel Mario Plaasil on käsil ettevõtmine, millega ta püüab seista selle eest, et kallite lemmikloomade pärilikkusaines olevad vead nende järglastele edasi ei kanduks.
Geeniteadlane testib lemmikloomahaigusi
21. veebruar 2014, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisisõnu öeldes on Tartu ülikooli katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas võtnud ette tõupuhaste lemmikloomade personaalmeditsiini, tegeldes koerte, kasside ja hobuste geneetiliste haiguste diagnoosimisega. Oma ettevõtmisele on ta andnud nime Vetgeen.
Kõik algas sellest, et Mario Plaasi paaril sõbral oli vaja oma koeri diagnoosida. Selgus, et mujal maailmas on koerte tõuühingute aretusnormidesse lisatudki juba nõue, et teatud geneetiliste haiguste suhtes peavad loomad olema kontrollitud.
Eesmärk on saada kontrolli alla tõuaretuse ja paaritamisega tekkinud geneetilised haigused ning vältida nende edasikandumist või avaldumist.
«Sellega ei ole Eestis sihipäraselt üldse tegeldud, aga ma tean, et huvi juba on,»rääkis Plaas. «Inimesed tellivad neid teste küll Saksamaalt, USAst või Šveitsist.»
Ta selgitas, et alati on kuskil mõni väga heade tõuomadustega loom, kelle juures käivad teised lemmikloomaomanikud oma väga head looma paaritamas. Kuid mitte keegi ei tea, kas see väga heade tõuomadustega loom ka geneetiliselt hea on. Kuskilt ei saa kinnitust selle kohta, et uue pesakonna kutsikaid ei taba hilises eas näiteks progresseeruv seljaajuhaigus, mis toob kaasa tagakeha nõrkuse ja halvatuse.
Haigus ei pruugi tulla
Küsimuse peale, kas Mario Plaas ei karda nüüd, et mõni koeraomanik võib ta peale hoopis viha kandma hakata, kuna omaniku kutsikate saamisele rajatud äriprojekt võib vastu taevast lennata, vastas Plaas, et see on vale suhtumine.
«Tegelikult on looma häid tõuomadusi võimalik päästa, valides talle õigeid paarilisi. Selliseid, kelle järglastel geneetiline haigus välja lüüa ei saa,» selgitas Plaas. «DNA-testiga saab tõulooma väärtust kasvatada, sest iga aretaja eesmärk võiks olla ka geneetiliselt tervete järglaste pakkumine.»
Mario Plaasi sõnul on ettevõtmisel teaduslik eesmärk: luua Eestisse tõugude kaupa korralik lemmikloomade andmekogu. Eesti on väike ja seepärast on siin võimalik kõik olulised haigused välja selgitada ning keerata see asi nii-öelda tagurpidi. Et eestlased ei läheks mitte enam Saksamaale oma asju ajama, vaid sakslased hakkaksid oma loomi just Eestis paaritamas käima.
DNA-proovide tegemiseks on vaja lemmiklooma suukaabet, karva või verd.
40 testi ootamas
Mario Plaasi sõnul on võimalik, et Vetgeeni esindajad hakkavad proovimaterjali võtmas käima lemmikloomanäitustel või tehakse seda koostöös loomakliinikutega või tõuühingutega. Tähtis on, et pärilikkusainest saadud info oleks kohaldatav lemmiklooma kiibil oleva infoga – ainult nii saab tekkida usaldusväärne andmestik.
Vetgeeni DNA-analüüsid on välja töötanud Tartu ülikooli spin-off-ettevõte KPA-Scientific. Esialgu on olemas viis koertehaiguste testi, valideerimist ootab aga veel 40, mille hulgas on nii koertele kui juba ka kassidele ja hobustele mõeldud teste.
Eesti ühe kõige suurema tõuühingu ehk Eesti saksa lambakoerte ühingu juhataja Meeli Puusepp ütles, et nemad kiidavad Mario Plaasi ettevõtmise heaks.
«See on väga huvitav. Nii saab rohkem teadmisi koerte haiguste kohta ja nii on võimalik seda infot ka aretuses kasutada,»ütles ta.
Mario Plaas lisas, et teaduslikus mõttes on see ambitsioonikas projekt. «Inimese puhul sa ei vali ju paarilist geneetika järgi, loomade puhul on lugu teine, ja tulemused on lühikese ajaga nähtavad,»ütles ta. «Sedasama tööd olen ma oma laboris hiirtega teinud juba aastaid.»
Vetgeen
• Ettevõte tegeleb koerte, kasside ja hobuste pärilike geneetiliste haiguste diagnoosimisega.
• Proovisoov saata info@vetgeen.ee.
• Proovi hind on 30 eurot. Lisainfot leiab www.vetgeen.ee.