Kui seni on piirivalvurid lubanud kalastajaid Peipsi järvele üksnes jalgsi või kergemate sõiduvahenditega, siis alates 8. veebruarist pääsevad jääle ka autod ja traktorid.
Piirivalve lubab laupäevast Peipsile ka autodega
Lõuna prefektuuri teatel tohib autoga jääle minna nii Tartu, Jõgeva kui Ida-Viru maakonna piires kuni piirirežiimi alani.
Samuti võib Narva veehoidla jääle minna jalgsi ja maastikusõidukitega Kulgu sadamast kolme kilomeetri ulatuses ülesvoolu, kuid mitte lähemale kui 50 meetrit ajutisele kontrolljoonele.
Väga ohtlik ja seepärast ka keelatud on liikuda transpordivahendiga ojade ja jõgede suudmetele lähedale. Tähelepanelik tuleb olla eriti kontrolljoone läheduses. Nimelt on Peipsil keelatud läheneda kontrolljoonele lähemale kui 200 meetrit. Ala on tähistatud hoiatussiltidega.
Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson ütles, et tulenevalt piirirežiimi eeskirja nõudest kehtib Peipsi järve jääle väljumisel transpordivahendiga kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ka nõue oma väljumine kordonis registreerida. «Registreerimine on oluline, et piirivalve saaks jälgida, kas olete päeva lõpuks ohutult tagasi kaldale jõudnud. Võimaliku ohu korral saame jällegi viivitamata otsingute ja päästmisega alustada,» selgitas Mikson pressiesindaja vahendusel.
Piirivalvekapten rõhutas, et ilmastikuolude kiirel halvenemisel, õige raja kaotamisel või hätta sattumisel tuleb kohe ühendust võtta kordoniga, kus järvele väljumine registreeriti.
«Hädasolijal tuleb jääda paigale ja oodata, mil abi temani jõuab. Tundmata järveolusid, võib koduteed otsiv abivajaja järvejääl ekseldes end veel suuremasse ohtu panna,» lisas Mikson.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi manitses autojuhte ettevaatlikkusele ka jääl sõites, sest jääkaane sisse on tekkinud hulgaliselt pragusid ning jää paksus on seetõttu väga muutlik. Omakorda muudab keerulisemaks ka kahtlastele kohtadele peale sadanud kerge lumi. «Sõiduauto kiirus tuleks jääl valida selline, et jõuaks vajadusel ohutult reageerida,» ütles Püvi.