Loomaomanikud teavad kasside aidsist vähe

Varjupaigakasse kontrollitakse FI-viiruse suhtes siis, kui neid on vaja opereerida. Paljas laik pildil oleva FIV-negatiivse kassi lõua all sellele viitabki. Foto: Kristjan Teedema

Tartu koduta loomade varjupaik hakkas tunamullu kontrollima kasse immuunpuudulikkuse viiruse FIV suhtes. Mullu sai esimest korda teha statistikat aasta kohta, kui vereproov võeti varjupaigas 981 kassilt. FIV-positiivsed olid 32 kassi.

Loomaarst Janne Orro ütles, et positiivne proov võib, aga ei pruugi tähendada, et kass sureb lähema aasta jooksul. Tema sõnul sõltub looma elu kulg sellest, kas kassil avastati FIV mõne muu haigusega koos või oli ta proovi võtmise ajal terve. Üle paari-kolme aasta ei kipu aga nakatunud kassid elama, kuna nad jäävad immuunpuudulikkuse tõttu kergesti haigeks ning elu lõpp võib olla üsna kole.

Orro lausus, et nn kassiaidsil ei ole sellele haigusele omaseid tunnuseid, aga enamasti põevad need kassid mõnd nakkushaigust. «Neil on sagedamini igemehaigusi – üldse  suuõõnehaigusi –, neil võib olla rohkem nahapõletikke, nad on kindlasti vastuvõtlikumad ülemiste hingamisteede viirushaiguste suhtes, väga kergesti lisanduvad igasugused bakterhaigused,» kirjeldas ta. Ehk need kassid on tavapärasest palju sagedamini haiged.

Kui kassi haigus ei allu hästi ravile, vaid on vaja näiteks pikka antibiootikumikuuri, siis tekib loomaarstil kergesti kahtlus, et haiguse algne põhjus võiks olla immuunpuudulikkuse viirus. Sellisel juhul saab loomaarst teha kiirproovi, milleks piisab ühest veretilgast, ja vastus saabub viie minuti jooksul.

Tartu koduta loomade varjupaigas kontrollitakse ainult täiskasvanud kasse, kes lähevad steriliseerimislõikusele. «Kassipojad, kes saavad selle nakkuse kaasa oma emalt, enamasti ei haigestugi, aga nad võivad anda positiivse proovitulemuse,» rääkis Orro.

FIV-positiivne varjupaiga kass tuleb Orro sõnul panna magama, et vältida haiguse levikut ja looma piinlemist. Haiget kassi ei soovi varjupaigast ka keegi võtta.

Kontrollitakse vähe

Inimesi, kes tuleksid loomaarsti juurde ise sooviga oma kassi FIVi suhtes kontrollida, Orro sõnul peaaegu pole.

«See sõltub väga palju loomaomaniku teadlikkusest ja üldiselt see on äärmiselt vähene,» lausus ta. «Oma rolli mängib ka rahaline pool, testimine ei ole tasuta ja kasside puhul võib olla probleem vereproovi võtmine ise, tehniliselt,» ütles Orro.

Küll kontrollib ta kodukasse, kelle ravi kulg või sümptomid viitavad sellele, et haiguse taga on FIV.

Kõige kindlam viis seda haigust ennetada on Orro sõnul vältida kontakti haigete loomadega, see tähendab, et kass peaks olema tubane. Kui aga soovitakse võtta ühele kassile teine juurde, võiksid enne olla mõlemad loomad FIVi suhtes kontrollitud.

Orro ütles, et õue vahet jooksvatel kassidel on FI-viirust ennetada võimatu. «Maailmas on küll olemas vaktsiin selle haiguse vastu, aga Eestis ei ole seda saada ja see ei ole ka väga efektiivne,» rääkis ta.

Erinevalt inimestel esinevast HIVst ei levi FIV peamiselt sugulisel teel, vaid hoopis kassikaklustel hammustuste ja kriimustuste kaudu. Seega on FIV sagedasem haigus isastel ja hulkuvatel kassidel.

Inimesed ega nakatunud kassiga koos elavad loomad aga FIVi kartma ei peaks, kuna see viirus tabab vaid kasse.

Haiguse levik teadmata

Kas haiguse levimine on tõusuteel, on Orro sõnul keeruline öelda, kuna selleks oleks vaja teha statistikat. «Kasse testitakse suhteliselt vähe ja ei ole olemas mingisugust keskset organisatsiooni, mis koguks andmeid selle kohta, kui palju kasse on kontrollitud ning milliste tulemustega,» rääkis ta.

Janne Orro lisas, et kui maailma statistikat vaadata, võiks haiguse esinemissagedus jääda kahe kuni viie protsendi piiresse.

«See haigus ei ole väga vana: esimest korda diagnoositi seda 1986. aastal Ameerikas,» ütles ta. «See ei ütle meile midagi selle kohta, kas seda haigust oli ka varem. Võimalik, et oli, aga me ei tea tegelikult, kust see konkreetselt pärineb või kaua see on kassipopulatsioonis ringelnud.»

Kas koertel on ka aidsi? Orro sõnul on: «Koerte immuunpuudulikkuse viirus on aga väga vähe levinud, see ei ole üldiselt koeraomanikele hirmuallikas ning selle pärast ei pea muretsema.»

FI-viirus

• Nii nagu inimeste seas levib HIV, levib kassidel sarnane immuunpuudulikkuse viirus FIV.

• FIVil on kolm faasi.

• Esimeses faasis võivad kassil avalduda kergemad haigustunnused, nagu palavik või isutus.

• Teises faasis ei avaldu kassil tavaliselt ühtegi terviseriket. See aeg võib kesta mõnest kuust aastateni.

• Viimases faasis ehk siis, kui FIVist kujuneb kassiaids, on loom väga vastuvõtlik paljudele haigustele, mis lõpuks põhjustavad tema surma.

Allikas: internet