/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/02/03/2794856t1h7907.jpg)
Eesti ühe suurima transpordiettevõtte Est-Trans Kaubaveod juhataja Reio Engmani sõnul aitab möödasõidualadega maantee olukorda liikluses leevendada, aga eelkõige algab ohutus juhtide liikluskultuurist.
Transpordifirma juht: kõik algab liikluskultuurist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas möödasõidualadega lahendus on autojuhile hea?
Rootsis on sellist varianti väga palju praktiseeritud, aga kõik algab liikluskultuurist. Kui on liikluskultuur, siis kasutatakse sellist varianti mõistlikult. Aga ma kujutan ette, et kui Tallinna-Tartu maantee oleks praegu selline, siis üritatakse veel viimasel hetkel teha möödasõitu, enne kui tee kitsaks tagasi läheb – et saaks ikka nina vahele.
Arvate nii?
Vaadates Eesti praegust liikluskultuuri, siis võib see nii olla küll. Samas oleks see kindlasti leevendus olemasolevale olukorrale ehk sellele, mis praegu Tallinna-Tartu maanteel käib.
Selline lahendus toimib kindlasti, aga kui vaadata kasvõi linna vahel toimuvat liiklust ... Tahad näiteks kellestki möödasõitu teha ja paned suunatule sisse, siis ega keegi hea meelega sind vahele küll ei lase. Pigem antakse gaasi juurde. Sama efekt võib tekkida ka suurel maanteel ja see ongi kinni liikluskultuuris. Või õigemini kultuurituses.
Kui palju need alad veoautojuhte aitaksid? Pigem teevad möödasõite sõiduautod.
Eks rekkajuhid tahavad ikka ka üksteisest mööda sõita. See oleks hea mõlemale.
Miks on selline möödasõidualadega lahendus Põhjamaades nii populaarne?
Ilmselt on see odavam. Näiteks maaomanikega on kergem kokkuleppeid saavutada, sest teepinda on kasutuses vähem kui neljarealise tee puhul. Autojuhi seisukohalt on alati mugavam sõita, kui ühes suunas on kaks rida.
Aga kui mõelda praegusele Tallinna-Tartu maanteele, siis autojuhi seisukohast oleks selline lahendus kindlasti väga hea. See leevendaks kogu liiklusolukorda sellel maanteel. Rahaliselt oleks see ka kõige mõistlikum.
Praegu on Tallinna-Tartu maantee endale ikkagi killer road’i nime saanud.
Me ei saa võrrelda oma liikluskultuuri Skandinaavia omaga. See läheb küll aastatega paremaks, aga pigem valitseb ikkagi kultuuritus. Ja seda kõike põhjustabki selline rahutu sõit.