Põltsamaa-Tartu teelõigule tuleb kuni viisteist möödasõiduala

Möödunud aasta lõpus valminud Tallinna-Tartu maantee Põltsamaa-Tartu lõigu eskiisprojekt näeb teeosale ette maksimaalset viisteist 2+1 radadega möödasõiduala.

Maanteeameti Lõuna regiooni planeeringute osakonna juhataja Tiit Vungi sõnul lähtuti alade määramisel väga paljudest teguritest, millest olulisimad olid asustustihedus ja suuremad ristmikud. Näiteks ühelegi riigimaantee ja vallatee ristmikule möödasõiduala ei projekteeritud.

Võimalike möödasõidukohtade mahamärkimisel jälgiti ka viimase kümne aasta liiklusõnnetuste statistikat ning metsloomade väljakujunenud teeületuskohti. «Võimaluse korral prooviti selliseid kohti vältida,» sõnas Vunk.    

Eskiisprojekti koostanud firma EA Reng vanemkonsultant Jaan Kaarnaväli lisas, et möödasõidualad peavad olema üks-kaks kilomeetrit pikad. «Soovitavalt mitte alla 1,5 kilomeetri, kuid igal pool ei tulnud see pikkus välja,» märkis ta.

Kaarnaväli tõdes, et praegused viisteist ala on maksimaalne arv. «Jah, minu silmis ei ole sinna rohkem võimalik panna,» ütles ta. Projektis tegi ta ettepaneku, et suurem osa kohti võiks olla hoopis 2+2 sõiduradadega ning sellisel juhul oleks möödasõidukohti topelt.

«Ma lihtsalt näitasin, et kui ehitusse natuke raha juurde panna, siis on see võimalik, aga see on maanteeameti otsustada. Välismaal on selliseid asju tehtud, kuigi rohkem on ikkagi 2+1 varianti,» selgitas Kaarnaväli.

Tiit Vunk ütles, et kui möödasõidukohti rohkem teha, hakkaks see väga tugevalt mõjutama kohalikku elu ja loodust. Tee-ehitus läheks kallimaks, sest nii mõnessegi kohta tuleks siis rajada eritasandilisi ristmikke. Teeregistri andmetel on Põltsamaa-Tartu lõigul ainuüksi vallateid 55 ning muid mahasõite ning erateid üle 130.  

Teekoridor säilib

Praeguses eskiisprojektis on lähtutud sellest, et olemasoleva maantee telg säilib, ühtegi kurvi sirgemaks ei aeta ning möödasõidukohad on projekteeritud vaheldumisi.

«Kui me peaks kõik need alad kunagi ära rajama, siis tekib liiklejatel teadmine, et kohe varsti tuleb järgmine ja ta ei pea nüüd kohe mööda kihutama. Võib-olla hoitakse möödasõite tagasi ja nii väheneb ka 1+1 lõikudel liiklusõnnetuste tõenäosus,» selgitas Vunk.

Möödasõidualade alguskiil on 50 meetrit ning lõpukiil 150 meetrit pikk. Üherajalisel lõigul on sõidurea laius 3,75 meetrit. Möödasõidurajaga lõigul on põhirada kitsendatud 3,5 meetrile ja möödasõidurea laius on 3,25 meetrit. Ala algus ja lõpp valgustatakse ning ala keskel jookseb trosspiire.

«Ilma trosspiirdeta asi ei toimiks. Sellega võetakse füüsiliselt nahaalidel võimalus möödasõiduks. Muidu on nii, et hakatakse ka teiselt poolt möödasõite sooritama ja see on juba väga ohtlik,» tõdes Kaarnaväli.

Ohutuse tagamiseks on möödasõidualad rajatud nii, et raskeveokid ja bussid ei peaks rada vahetama. Kes aga soovib eesolevast sõidukist mööda sõita, sellele tekib vasakule lisarada.

Kõik tagasipöördekohad on ühildatud mahasõitudega või on lahendatud nn kõrvadega. «Kõigepealt pöörad paremale ja teed väikese pauna. Ja kui siis tekib vaba moment, saad oma vasakpöörde ära teha. Siis ei teki ohtu, et keegi võiks suurel maanteel tagant sisse sõita,» selgitas Vunk.   

Eskiisprojektis esitati ka küsimus, milline võiks olla 2+1 möödasõidualal suurim lubatud kiirus. «Tekib küsimus, et kui ees sõidab auto 90 km/h, siis miks on üldse vaja temast mööda sõita,» märkis Kaarnaväli. Ta tõdes, et paljud liiklusõnnetused on põhjustatud liikluseeskirja eiramisest.

Et möödasõidualadele vähegi mõtet leida, tuleks projekti järgi kaaluda eri sõidukiliikidele erinevat lubatud sõidukiirust. Näiteks sõiduautod ja mootorrattad võiksid sõita 100 km/h ning bussid ja veokid 90 km/h. Talvel oleks suurim lubatud kiirus kõigile siiski 90 km/h.

Tiit Vungi sõnul ei tegeldud eskiisprojektis ainult võimalike möödasõidualade väljaselgitamisega, vaid eesmärk oli ka parandada üldist liiklusohutust. Näiteks Tartu poolt minnes on enne Puurmani kavandatud trosspiire ka 1+1-realisele lõigule.

«See on hästi liiklusohtlik koht ning seal on väga palju õnnetusi olnud. Tee teeb seal suure s-i, nähtavus puudub ja sisekurvides on talud. Möödasõidukeelud on seal ammu juba üleval, aga õnnetusi juhtus ikka. Siis pandi kiiruskaamera ja nüüd on õnnetused tagasi tõmmanud,» rääkis Kaarnaväli.

Kodutee pikeneb

Töö koostamise ajal korraldati kõigis teele jäävates omavalitsustes ka eskiisprojekti avalikustamine. Kaarnavälja sõnul olid kohalike elanike kõige suuremad hirmud seotud sellega, et tavapärane teekond läheb pikemaks ja kuidas koju hakatakse saama.

«Jah, kahjuks mõnel inimesel hakkab kütuse peale minema aastas siis natuke rohkem raha, kuid see inimene peab mõtlema ka sellele, et ta ise on siis põhiteel sõites turvalisemas olukorras,» lausus Kaarnaväli.

Vunk lisas, et projektis oligi kõige keerulisem see, kuidas võimalikult vähe mõjutada kohalikku elu. «Läbisõitjale läheb olukord igal juhul paremaks. Kohalikule liiklejale võib-olla natuke ebamugavamaks. Aga ma usun, et me saime selliste olukordadega normaalselt hakkama,» ütles ta.

Kuigi Eestis selliseid möödasõidualasid veel pole, võiksid autojuhid nendega kiiresti harjuda. «Ma arvan küll. Neile, kes liikluseeskirjast kinni peavad ja tahavad möödasõitu sooritada, on need kohad, kus nad saavad seda ohutult teha,» arvas Kaarnaväli.

Eskiisprojektis võeti eeskuju soomlaste, rootslaste, taanlaste ja sakslaste kogemusest. «Oleme kasutanud sealseid eeskujusid ja püüdnud leida meile sobivaima lahenduse. Kes on käinud neis maades, neile tuleb see tuttav ette, aga paljud ikkagi ei ole ja esialgu on see harjumatu,» arvas Vunk.

Millal esimene möödasõiduala välja ehitatakse, ei julgenud Vunk veel täpselt öelda. «Plaanime nüüd käivitada mõne lõigu tehnilise projekti koostamise. Suure tõenäosusega tehakse see esialgu neljale möödasõidualale. Kaks ühes ja kaks teises suunas,» rääkis ta.

Esimeseni läheb aega

Maanteeameti praeguse kava järgi võiks esimeste lõikude ehitus alata 2018. aastal. Kuhu, sõltub eelkõige sellest, kus neid kõige muretum teha on ehk kus on rohkem teemaad ning kus need kõige vähem mõjutavad ümberkaudset elu.

Ühe tõenäolise kohana nimetas Vunk Põltsamaa lähistele jäävat Võhmanõmme möödasõiduala. «Kas see tehakse esimesena või mitte, ei oska öelda. Aga seal polnud väga palju probleeme ja seetõttu võib see olla üsna tõenäoliselt ka esimest hulgas,» selgitas ta.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kohta on tehtud ka Mäo-Tartu teemaplaneering, milles on ette nähtud ehitada Tallinna-Tartu lõik välja kogu ulatuses neljarealisena, kuid maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialisti Allan Kasesalu sõnul pole see praegu vajalik.

«Kõnealuse lõigu liiklussagedus ei eelda neljarajalise tee ehitust ning liiklusohutuse parandamiseks piisab seal ka kolmerajalisest ehk 2+1 lõikudega teest. Pole välistatud, et tulevikus tehakse sinna ka neljarajaline maantee, kuid 2014–2020 seda ette ei nähta,» ütles ta.