Tähtveres asuva Eestis ainulaadse BMX-krossi halli ukse taha on kogunenud järjekord. Järjest populaarsemaks muutuva ala harrastajad sõidavad siia treenima Viljandist, Vooremaalt, Pärnust ja Tallinnastki.
Huvi BMX-krossi vastu aina kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtvere hall on rahvast täis
Tähtvere halli pidava SK Velo juhataja Jaan Veeranna sõnas, et tõepoolest on just sel talvel tunda eestlaste seltskonna aktiveerumist. Ta lisas, et viljandlased käisid siin koolivaheajal ja nüüd korra nädalas, Tallinnast tullakse aga nii, kuidas aeg klapib, sest sealt on kauge käia. Huvi kasvu on näha ka hallis, kus kõik mõeldavad kohad seinte ääres ja lae all on rataste hoiustamiseks kasutusse võetud.
«Kombineerime aegu ja mahutame sõitjad ära,» ütles ta ja täpsustas, et õhtused ajad on tartlasi täis, kaugemalt tulijad saavad varasemad ajad.
Seni on kõik soovijad ära mahtunud, aga kohati tekib raskusi juba sellega, et treenijatele ka rattaid jätkuks. Olukorda leevendab see, et regulaarsetel sõitjatel on oma sõiduriist.
Sel nädalavahetusel võõrustab hall seekordsete talviste karikavõistluste teist etappi.
Võistlust korraldav Jaan Veeranna rääkis, et huvi kasvas nii suureks, et võisteldakse nüüd kahel päeval. Selleks korraks prognoosis ta 70–80 osalejat. Laupäeval kell 12 algavad kuni 12-aastaste ajasõidud, kell 14 veerevad rajale 13-aastased ja vanemad sõitjad. Pühapäeval kell 9 algavad kohasõidud.
Järgmine rada tuleb Tabiverre
Seni on Tartu ainus koht Eestis, kus on rahvusvahelistele nõuetele vastavad BMX-krossi väli- ja siserada, kuid järjest enam tekib huvi ka mujal Eestis.
Eesti jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson rääkis, et ühe väiksema väliraja tegemisega on Jõgevamaal juba algust tehtud.
Rada tuleb Tabiverre, vana rattaaia juurde.
«Seis peaks olema selline, et plats tehti puudest puhtaks ja kui ilmad lubavad, siis peaks see kuuga valmis saama. Hüpped ja künkad on veel vaja valmis teha,» sõnas Karlson.
Krossiraja tegemise vastu tuntakse huvi ka Viljandis ja Pärnumaal, kus plaanitakse rahvusvahelisteks võistlusteks sobivat tipptasemel rada Jõulumäe tervisespordikeskuse juurde, et ka BMX-krossi pioneeridel lätlastel oleks lähedale tulla.
Tallinnas on olukord kehv, sest 2014. aasta eelarvesse BMX-krossi rada taas ei mahtunud.
Jaan Veeranna teadis rääkida, et väiksemat välirada plaanitakse teha Piritale.
Juba ligi neli aastat on püütud leida rahastust suurejoonelisele ja Euroopas ainulaadsele elamusspordikeskusele, mis plaani kohaselt kerkiks Tallinna külje alla Peetri külla.
Keskuse katuse alla on lisaks sise- ja välioludes krossirajale planeeritud ka mägijalgratta siserada, harjutusvõimalused lumelauduritele ja trikisuusatajatele, trampliinid, eri suuruse ja tasemega sisepargid rulatajatele, trikiratturitele ja -rulluisutajatele ning betoonist välipark, mida Baltimaades peale Ventspilsis asuva kompleksi rohkem polegi.
2010. aastal kirjutas Postimees, et keskus valmib 2012. aasta algul, kuid koppa pole senini maasse löödud. 2012. aastal märgiti Delfis, et EASilt on positiivne vastus, kuid oodatakse euroraha saabumist. Projekti kogumaksumuseks nimetati toona umbes neli miljonit eurot.
Projekti üks eestvedaja, ekstreemalade suur huviline Mait Meriloo avaldas lootust, et midagi konkreetset selgub kevadeks.
Lapsed otsivad põnevat
BMX-krossi huviline Mait Meriloo arvas, et huvi ala vastu on põhiliselt pärit lastelt endilt, kes on tänu internetile uutest aladest järjest teadlikumad, ja seejärel on lapsevanemad rattaklubidest ala kohta uurima hakanud.
«Lapsed ei taha enam traditsioonilisi alasid harrastada, otsitakse põnevust. Samas on see hea võimalus saada lapsi eemale arvutimängudest ja nutitelefonidest,» märkis Meriloo, kelle poeg alustas alaga juba 5-aastaselt.
Ta rääkis, et praegu pusitakse suuresti fanatismi toel, kuid on mitu suurt probleemi, mis edasiseks arenguks vajavad lahendust. Suurim mure on Meriloo hinnangul radade puudus, sest tavalises skate-pargis krossi harrastada ei saa. Nende rajamiseks toetust leida on Meriloo sõnul aga keeruline, sest ala ei tunta nii hästi.
«Need ei ole lihtsalt mullahunnikud, neid tehakse spetsiaalsetest vastupidavatest segudest, peab olema sademevee kanalisatsioon, valgustus, kastmissüsteem, spetsiaalne stardiseadeldis. Isegi Eesti võistlusteks peab rada vastama nõuetele,» rääkis Meriloo.
Ta lisas, et treenida ei saa lihtsalt tänaval sõites. Talvehooajal saab tema arvates krossijalgratturi vormi hoida ka näiteks jäähokit mängides, suusatades või kergejõustikuhallis spurtides, kuid sõitmisoskused nii siiski ei parane.
Meriloo rääkis, et kuigi BMX-kross võib tunduda uue alana, on see maailmas juba ammu levinud. Ta tõi näite Soomest, kus aastaid oli neli või viis välirada väikestes kohtades, kuid kui Helsingi rada valmis tehti, siis kasvas huvi ala vastu kiirelt. Et ala Eestis rohkem tuntuks saaks, selleks oleks Meriloo sõnul Tallinna vaja tippklassi rada, kus kõrgtasemel võistlusi korraldada.
Euroopa jalgratturite liit pani õla alla
Eelmisel aastal sai Eesti jalgratturite liit BMX-krossi arendamiseks Euroopa jalgratturite liidult ligi 27 000 eurot toetust.
Eesti jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson ütles, et liit lisas omalt poolt veel 3000 eurot ja kogusumma eest muretseti 48 ratast ja kiivreid ning kaitsmeid, mis jagati kasutamiseks Eesti klubide vahel vastavalt sõitjate arvule.
Karlson lisas, et üks klubi sai kolm kuni kümme ratast, kuid enamik tuli siiski Tartusse, sest siin on nii sise- kui välirada ning seetõttu ka rohkem sõitjaid. Suurima hulga ehk kümme ratast sai Velo klubi, osa noosi jäi ka Taaramäe rattaklubile ja TÜ ASKi ratturitele.
Veel jätkus rattaid ja varustust Vooremaa Centrumile, Viljandi rattaklubile, Pärnu Kalevile, Vändra Vikole, CRC-le, Kalevi jalgrattakoolile ja Nõmme rattaklubile.
«Rattaid ei andnud me klubidele naha ja karvadega, vaid siiski kasutamiseks. Aasta pärast vaatame sõitjate arvu üle ja siis vajaduse korral saab rattaid ka ümber jagada,» selgitas Karlson ja täpsustas, et rataste korrashoiu eest peavad hoolitsema klubid ise.
Karlsoni hinnangul maksab üks noortele treeninguks sobilik BMX-krossi ratas sõltuvalt osistest 300–400 eurot.
Mitu aastat ratas vastu peab, seda prognoosida ei saa, sest see sõltub kasutamisest.
BMX-kross
• BMX-kross pärineb 1960ndate teisest poolest Californiast, ajast, mil motokross sai Ameerika Ühendriikides üha populaarsemaks spordialaks. Lapsed ja teismelised tahtsid ka mõõtu võtta, aga mootorrataste ostuks neil raha ei olnud ja nii hakati iseehitatud rajal võidu sõitma hoopis jalgratastel. Motokrossi matkimist täiendas mootorratturite varustuse kandmine.
Allikas: rahvusvaheline jalgrattaliit