/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2014/01/05/2734262t1h1076.jpg)
8-aastase Eliise ema Margit Krjukov teab, mida tähendab olla sügava puudega lapse vanem, keda ei saa minutikski üksi jätta.
Tüdruk plakatil kutsub hindama puhkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jah, ma võin korraks ehk teise tuppa minna, aga ma pean siiski viibima ta lähedal,» rääkis Margit Krjukov. «Ka öösel pean olema tütre kõrval, sest ta võib köhima hakata või midagi kurku tõmmata või oksendada.»
Eliise sündis ajukahjustusega, ta ei saa ise liikuda ega süüa. Tüdruk saab varsti 9-aastaseks, ja kaalub 8 kilo.
Need, kes Eliiset ei tunne, võivad teda varsti näha avalikes kohtades plakatitelt, mis reklaamivad kliinikumi lastefondi uut annetuskampaaniat.
Ema peab hinge tõmbama
Lastefondi juht Küllike Saar selgitas, et uue kampaaniaga soovivad nad tähelepanu tõmmata niisugustele peredele, kus kasvab sügava puudega laps ning kus vanemail ei ole ööpäevas mitte ühtegi täiesti vaba hetke, et hinge tõmmata.
«Soovime koguda raha hoiukodu teenuse osutamiseks, mida niisuguses olukorras pere võiks kasutada näiteks kolmekümnel päeval aastas, kas siis mõne päeva kaupa, nädalavahetuseti või pikemalt – et ise puhata,» selgitas Küllike Saar. «Esimene kuuekohaline hoiukodu hakkab olema Tartu asenduskodus Käopesa.»
Käopesa juhataja Sirli Peterson lisas, et tema soov ongi, et asenduskodu mõiste muutuks palju avaramaks, kui see seni on olnud. «Asenduskodu ei pea tähendama üht kurba paika, kuhu laps, kelle eest hoolitsemisega kodu hakkama ei saa, lihtsalt ära pannakse ja siis unustatakse,» rääkis ta. «Asenduskodu ülesanne võiks olla ka see, et ta tuleb raskes olukorras perele appi.»
Sirli Peterson lisas, et nemad saavad näiteks hoiukodu teenuse kõrval lapsevanemaile pakkuda koolitusi, korraldada kohtumisi kliinikumi kogemusnõustajatega ja teha palju muud.
Küllike Saar on omavalitsustega vestlusi pidanud ja leidnud, et Tartumaal on vähemalt sada niisugust peret, kes hoiukodu teenust hädasti vajaksid. «Sügava või liitpuudega lastega peresid on muidugi mitu korda rohkem, aga kõik seda abi ei vaja,» lisas ta.
Vajadus igas linnas
Lastefondi uuel plakatil istub Eliise oma tillukeses kiiktoolis ning naeratab nii, et silmad säravad. Ema Margit Krjukov ütleb, et niisugune rõõmus tüdruk on Eliise siis, kui ta tunneb end hästi. Nemad elavad Pärnus ja Margit Krjukov käib iga päev tööl. Hakkama saab ta tänu Eliise vanaemale ja hoidjatädile ning Viljandis asuva sihtasutuse Perekodu töötajaile, kelle juures Eliise samuti vahepeal elab ja kasvab.
«Vanemaile puhkust pakkuv laste hoiukodu peaks olema aga igas linnas,» ütleb Krjukov. «On väga raske oma laps kuhugi kaugele ära viia ja siis iga telefonihelina peale võpatada. Mõnikord ei ole vaja ju muud, kui natukene vabadust selleks, et kodu ära koristada.»
Kõik sõltub annetustest, aga esialgne plaan on, et Tartus alustab hoiukodu teenus märtsis. Küllike Saare sõnul on lastefondil tulevikus kavas leida probleemile lahendus riigi tasandil, sest niisugune tugi ei tohiks sõltuda pelgalt annetustest.