/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/12/26/2716394t1h0e20.jpg)
Kuigi linnavolikogus kehtestatud planeeringus on Marja 26 majal selge sõnaga keelatud katuseväljaehitised, lubas linnavalitsus neid projekteerimistingimusi andes ometigi ja viitab nüüd piirangu põhjendamatusele.
Linnavalitsus eiras katuseuukide keeldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supilinlane Urmas Jaagusoo alustas Marja tänava kõnealuse maja pärast protsessimist juba mõne aja eest, sest tema meelest astub see juhtum samasse ritta eelmiste Supilinna skandaalidega, kus planeeringut koostades on asjades kokku lepitud, kuid need kokkulepped ei pea.
Jutt on rohelisest madalast majast Herne ja Marja nurgal.
Selle rekonstrueerimisele eelnes detailplaneeringu koostamine, millega krunt jagati ja nähti ette uue maja ehitamine olemasoleva nurgamaja kõrvale. Nurgamajal tuleb aga planeeringu järgi säilitada planeeringu koostamise aegne välisilme.
Põhjendamatu piirang
Eraldi on planeeringu seletuskirjas öeldud: «3. katusekorruse valgustamiseks kasutada katuseaknaid, soovitatavalt hoovi pool (katuseväljaehitised ei ole lubatud).»
«Ikka selleks, et hoone välisilme Herne tänava poolt vaadates ei muutuks,» ütles Jaagusoo. «Katuseuugid on lubatud ehitada projekteerimistingimuste alusel. Küsimus on printsipiaalne. Meil on kehtiv detailplaneering, kehtiv haldusakt. Kui planeering ütleb, et ei või midagi teha, siis linnavalitsus ei või seda projekteerimistingimustega muuta. Planeering on volikogu poolt kehtestatud ja linnavalitsusel puudub selleks pädevus.»
Jõulude eel sai Jaagusoo linnapea Urmas Kruuselt kirja, mille sõnum on, et Jaagusoo õigusi pole rikutud. Jaagusoo nentis, et ta pole naaber. Kirjas mööndakse, et tõepoolest ei ole katuseväljaehitised planeeringus lubatud.
«Samas ei olnud selline piirang sisuliselt põhjendatud, kui lubatud olid katuseaknad,» seisab linnapea vastuses, mille alla on kontaktisikuteks märgitud arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Andrus Mäesepp ning õigusteenistuse vanemjurist Marili Jõesuu.
«Aga miks see mind puudutab?» esitas Jaagusoo endale vastamiseks küsimuse. «Meil on kehtiv planeering, mis on läbinud avalikustamise, kus kõik saavad kaasa rääkida. Nüüd muudame mingit põhimõttelist küsimust, mis on leidnud avalikkuse heakskiidu, muudame nõnda, et ei avalikustagi seda. Planeeringu menetluse käigus oleks mul olnud vähemalt võimalus öelda, kas Supilinna kesktänaval võib olla see oluline muudatus.»
Tartu linnasekretär Jüri Mölder hoidus kommentaaridest, viidates, et on puhkusel. Ta ütles ainult, et osakond ei teavitanud linnavalitsust istungil, et on vastuolu planeeringuga, ja nii linnavalitsus selle hoone ehitusloa ka andis.
Kõik oli seaduslik
Andrus Mäesepp kommenteeris, et linnavalitsus ei ole kuidagi kellegi õigusi riivanud või ebaseaduslikult käitunud.
Ent kui planeeringus on, et katuseväljaehitisi ei tohi olla? «Planeeringuseaduse alusel on võimalik laiendust lubada,» vastas Mäesepp. «Võibolla projekteerimistingimuste eelnõus oleks pidanud uukide lubamise kaalutluse ka lahti kirjutama. Seal oli üksnes majataguse trepikoja lubamise kaalutlus lahti kirjutatud.»
Veel ütles Mäesepp, et planeeringuid koostatakse üldjuhul uue hoone rajamiseks ja säilitatavate puhul ei pööratagi detailidele tähelepanu, sest planeeringu eesmärk on muu.
«Ühesõnaga, planeeringute kvaliteet on tihtipeale nõrk, fikseeritakse olemasolevat olukorda ning projekteerimise ja ehitamise käigus ilmnevad asjaolud, et hoonet ei olegi võimalik restaureerida, sest see on läbinisti mäda,» rääkis ta.