Uus kirjastus andis endast märku paellaga

Toledo kirjastuse esimese raamatu üks autoreid Miguel Villoslada valmistas Tartu loomemajanduskeskuse saali akna taga jänese- ja kanapaellat. Seda said maitsta kõik, kes kogunesid selle raamatu esitlusele. Talle näitas valgust sõber Siim Luigas. Foto: Lauri Kulpsoo

Hispaania kultuuri hulka kuulub kahtlemata ka kohalik kokakunst. Pidades seda silmas, aga ka muudes meeltes, nagu haistmis- ja maitsmismeel, alustas uus kirjastus oma tegevust kokaraamatuga.

Septembris ühinesid Tartu ülikooli hispaania filoloogia erialal lõpetanud Mari Laan ja Maris Peebo Tartu loomemajanduskeskusega. Nende eesmärk oli arendada oma kirjastust Toledo.

Nad on endale sihiks seadnud olla hispaaniakeelse kultuuri parim vahendaja eesti lugejale. Esimesed ilukirjanduse tõlked on kavas trükkida kevadel. Ennekõike on sihikule võetud tänapäevane proosa, keelteks on hispaania kõrval katalaani ja portugali.

Vana pealinna nimi

Toledo nime on nad oma kirjastusele valinud seepärast, et see linn, mis asub keset Hispaaniat, oli väga kaua Hispaania pealinn. Nagu Mari Laan selgitas, oli 12. sajandil Toledos väga tähtsal kohal tõlkijate kool, sest seda nõudis elu kultuuride sulandumise ajastul.

«Me vaatame oma kirjastuses ka Ladina-Ameerika poole,» lisas ta. «Ja Toledo oli ka Ladina-Ameerika pealinn.»

Enne ilukirjandust üllitas uus kirjastus enesest märku andmiseks aga hoopiski kokaraamatu «Hispaania söögid Eesti köögis». Retseptide autoreid on neli, kõik pärit Hispaaniast ja kõik tegutsenud viis-kuus aastat meie maal.

Tartlasteks võivad ennast nimetada bask Eneko Bolumburu ja Rioja kandist pärit Miguel Villoslada, kes valmistas raamatu esitluse ajal Tartu loomemajanduskeskuse õues paellat.

Tallinnas on ennast sisse seadnud astuurlane Rafael M. Calvo Díaz ja Lõuna-Hispaaniast Andaluusiast tulnud Neftalí Peral.

Kõik neli peavad ennast profiks muul tegevusalal. Kokakunstis nimetavad nad ennast harrastajateks. Just selle pärast on ka retseptid sellised, et need ei tekita köögis harva askeldajas alaväärsustunnet. Ja üks põhimõte oli selline, et retseptide kõiki koostisosi oleks Eestis võimalik osta.

Sõbralikud fotod

Raamatu fotod mõjuvad samuti sõbralikult. Särama löödud pokaalide ja piinlikkuseni viimistletud lauanõude kompositsioonide asemel, mida enamasti võib näha samalaadsetes trükistes, on raamatu «Hispaania söögid Eesti köögis» retseptide juures pildid, mis tekitavad koduse tunde.

See on fotograaf Lauri Kulpsoo töö. Tema looming on kooskõlas retseptide ja raamatu laadiga.
Ta on varemgi kokakunsti jäädvustanud. Kulpsoo tööd on ilmestanud näiteks selliseid viimasel neljal aastal ilmunud raamatuid nagu «Taluperenaiste hoidised», «Tervise hoidmise toidud. Diabeetiku kokaraamat», «Setost saarteni. Eesti perede lemmikretseptid» ja «Taluperemeeste hoidised».

Retseptide autorid sõitsid neil päevil kodumaale, et jõulupühi pereringis pidada. Pole võimatu, et nad valmistavad kodustele jõulutoitu oma raamatu retseptide järgi, näiteks verivorstiga täidetud paprikat.

Raamat

Eneko Bolumburu, Rafael M. Calvo Díaz, Neftalí Peral ja Miguel Villoslada,

«Hispaania söögid Eesti köögis»,

tõlkinud Mari Laan,

kirjastus Toledo, 2013,

160 lk.