/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/12/09/2679978t1h8f4e.jpg)
Kärevere sillast veidi allavoolu kohiseb Emajõkke inimeste kaevatud sirge Laeva kanal. Laeva jõe käänuline vana alamjooks loksub aga endiselt Alam-Pedjal ning võtab aasta pärast lompide rea asemel jälle jõe näo.
Happyriver annab jõele õige lõpu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärevere sillast ligi viis kilomeetrit ülesvoolu jääva Karisto oja ja Aiu jõe nime all tuntud Laeva jõe alamjooksu taastamiseks algatas projekti «Õnnelik jõgi» ehk Happyriver MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, mis mullu hilissügisel lõpetas projektiga Happyfisch Alam-Pedjal Emajõe kümne vanajõe suudme puhastamise.
«Happyfisch kinnitas meie usku, et elupaikade oskuslikul taastamisel on kaladele väga hea mõju,» rääkis Eesti Loodushoiu Keskuse kalandusteadlane Meelis Tambets. Kuid vanajõgede suudmete puhastamise käigus sai selgeks ka see, et sealse piirkonna veekogude ja kalastiku seisundiga saab päris rahule jääda alles siis, kui on uuesti elu sisse puhutud Laeva jõe alamjooksu looduslikule sängile.
Vana kalarohke koht
«Laeva jõe alamjooksu olukord on praegu kurb,» selgitas Meelis Tambets. «Jõe vesi on looduslikust sängist kõrvale juhitud, suurvee taandudes jääb jõest järele vaid üksteisest eraldunud seisuveeliste lompide jada.»
Inimene sekkus selle jõe kulgemisse juba 19. sajandi lõpus, kui maaparanduslike tööde käigus hakati kaevama kaheksa kilomeetri pikkust Laeva kanalit, et luhtadelt paremini heina teha ja otsemini igasugust kaupa Tartu poole parvetada.
Karisto oja muutus kalameeste pärusmaaks, vanasti oli see väga kalarohke koht. Nüüd jääb sinna kudema ujunud kaladest osa pärast suurvee taandumist eraldatud «tiikidesse», kus karm talv võib neile saatuslikuks saada. Värsked uuringud, milles jälgiti saatjatega märgistatud kalade rändeid, näitasid, et Karisto ojja ujub kudema ka kaitsealuseid tõugjaid.
Et Laeva jõe viie kilomeetri pikkune alamjooks muutuks jälle kalarohkeks ja -hoidlikuks, algab tuleva suve teisel poolel jõesängi süvendamine endisesse vormi ja seejärel suunatakse sinna ka vesi. Peale selle taastatakse jõe luht, puhastatakse koelmualadelt võsa, asustatakse uuendatud jõesängi 10 000 noort tõugjat, korraldatakse sajale lapsele õppelaagrid ja tehakse teadusuuringuid.
Ainulaadne töö
Rahaliselt toetavad Happyriveri elluviimist Euroopa Liidu Life'i fond ja keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Peale Laeva jõe alamjooksu pole Tartu- ja Jõgevamaal tehtud ühtegi teist taotlust vanade jõesängide taastamiseks.
«Puhastatakse küll olemasolevaid jõesänge ja tehakse koelmuid korda, aga vanu jõesänge pole rohkem käsile võetud,» märkis keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhtivspetsialist Helen Manguse.
Ta lisas, et Laeva jõe alamjooksu lähedale jäävate Emajõe vanajõgede suudmete avamine oli hästi tehtud tänuväärne töö. «Loodus on seal nüüd mitmekesisem,» rääkis Helen Manguse. «Seda nii liigiliselt kui ka silmale vaatamiseks, vanajõgede puhastamise käigus tehti saarekesi ja lookeid, pilt on hulga ilusam.»
Peale Happyriveri on Eesti Loodushoiu Keskusel käsil teinegi Life’i projekt. See Springday-nimeline ettevõtmine tegeleb Eesti allikate kaitse ja taastamisega.
Laeva jõgi
• Jõgeva- ja Tartumaal voolav Laeva jõgi on Emajõe vasakpoolne lisajõgi, mis algab Jõgevamaalt Kassinurme küla lähedal olevast allikast. Jõgi on 50,5 km pikk, valgala 275,2 km².
• 2008.-2009. aastal puhastati Jõgeva maaparandusbüroo eestvedamisel Laeva jõe esimesest poolest pea 25 km setetest, vette langenud puudest ja koprapaisudest. Selleks kulus 4,2 miljonit krooni (268 430 eurot), millest 3,8 miljonit krooni (242 860 eurot) tuli KIKilt.