Zeppelini vastas oleva Turu tänava kortermaja hoovis hargnesid möödunud kolmapäeva hommikul sündmused, mida kutsuti kontrollima linna ehitusjärelevalve spetsialistid ning mis sundisid üht osalist pöörduma ajakirjanduse poole.
Parklakoht ajas ühistuliikmed tülli
«Eraisik hakkas hommikul vara parklat kaevama. Ilma kooskõlastuseta. Ilma liikluskorraldusmuudatusest teavitamata. Ka projekt ei vasta ehitusnõuetele. Täitsa nutt tuleb peale,» pahvatas Tartu Postimehe toimetusse helistanud Andželika Metsva pea ühe hingetõmbega.
Jutt käis Turu 15 maja taga olevast ühistule kuuluvast suurte puudega haljasalast, mille vahele jääb 74 ruutmeetrine tükk eramaad. Viimase omanik on Raivo Poolamäe, kes elab samas kortermajas ning oli veel paar aastat tagasi Turu 15 korteriühistu esimees. Poolamäe soov oli ehitada endale kahe kohaga autoparkla, et leevendada parkimisprobleemi.
Barrikaadiks auto
Kui Tartu Postimees kohale jõudis, kooris väike kopp Poolamäe maatükil parasjagu pinnast ning püüdis seda Turu 15a krundi äärde pargitud sõiduauto tagant veoautokasti tõsta. Poolamäe sõnul polnud auto pargitud ehitusala äärde juhuslikult, vaid kindla eesmärgiga ehitust takistada.
Metsva kinnitusel oli aga tema isa auto seisnud seal juba neli päeva varem ning polnud kuidagi seotud Poolamäe parkla rajamisega. «Inimene on maal. Tal on vaja rehve vahetada. Teie kohus oleks olnud uurida autoomanik välja ja teda teavitada,» lausus Metsva ning kinnitas veelkord, et möödunud õhtul polnud ühistu teadetetahvlil ühtegi märget, et hommikul hakkavad kaevetööd.
Poolamäe sõnul oli ta teavitava sildi siiski pannud, aga kuna ta ei pääsenud trepikotta sisse, kinnitas ta selle välisuksele. Poolamäe lükkas ümber ka kõik teised Metsva süüdistused. «Selle parkla tegemiseks on välja antud kehtiv ehitusluba. Kõik on korrektselt vormistatud, ainult ühele naabrile ei meeldi see,» lausus Poolamäe.
Pikk ajalugu
Pooltega vesteldes selgus, et praeguse tüli juured ulatuvad sootuks kaugemale. Nimelt oli kõnealune maatükk kunagi riigimaa. Veel 1999. aastal kuulus see Eesti Telefonile ja krundil kehtis hoonestusõigus. Tolleaegse riigifirma plaan oli alale ehitada telefonijaam, kuid majaelanike vastuseisu tõttu jäi see realiseerimata.
Metsva sõnul on sellest ajast peale soovinud ühistu maatükki endale osta või erastada, kuid tulemuseta. 2009. aastal pani riik maa küll oksjonile, kuid ühistu eest napsas selle endale Live Nature Eesti OÜ. Viimane pani krundi 2011. aastal uuesti müüki ning seekord omandas maa juba ühistu esimees Raivo Poolamäe.
Andželika Metsva kinnitusel toimus ost korteriühistu teadmata ning sellega kuritarvitas Poolamäe oma ametialast positsiooni. Peale seda otsustas ühistu Poolamäe esimehe kohalt tagasi kutsuda. Uut juhatust pole aga suudetud siiani valida.
2012. aasta oktoobris esitas Poolamäe linnale ehitusloa taotluse Turu 15a krundile parkla rajamiseks ning detsembris see ka väljastati. Seejärel esitas Andželika Metsva ema Hilja Metsva linnavalitsusele vaide, kus palus ehitusluba tühistada ning leida Poolamäele asenduskrunt.
Vaides kirjutas Metsva, et Turu 15a-ga kaasnevad probleemid on alguse saanud linnavalitsuse ametnike süvenematusest. «Kuidas sai muutuda riigimaa eraisikute vaheliseks äriobjektiks ilma, et linnavalitsus oleks huvi tundnud ja asjasse sekkunud?» küsis Metsva.
Ehitusluba seaduslik
Metsva vaie jäeti rahuldamata. Esiteks ei kehti alal ühtegi detailplaneeringut, mis välistaks parkla rajamise. Samuti pole rajatise ehitamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Ka olemasoleva maa sihtotstarve (ärimaa – toim) ei takista sinna parklat rajada.
Muu hulgas märkis linn, et linnavalitsus ei saa sekkuda riigi ja eraisikute vahelistesse müügitehingutesse ega toimunud tehinguid tagasi pöörata.
Linn mainis veel, et ehitusloa väljastamisel ei ole tähtis, kuidas Turu 15a krunt on omandatud ning kui endise korteriühistu juhatuse liikme tegevust soovitakse vaidlustada, tuleks korteriomanikel pöörduda kohtusse.
Kohapeal käinud linna ehitusjärelevalve spetsialist Signe Sariku sõnul taotles aastaid tagasi ka Turu 15 ühistu ise projekteerimistingimusi maja taha parkla rajamiseks ja see oli üks argument, miks anti ka Poolamäele parkla ehituseks luba.
«Parkimisprobleem on siin olemas,» selgitas Sarik. «Omanik realiseerib ametlikult oma tahet. Kuidas me saame käe ette panna?»
Metsva väitel pole aga majaelanikke kaasatud ning ehitatava parkla projekteerimistingimusi tutvustatud. «Meid ei teavitanud keegi, et ehitusluba väljastati,» lausus naine.
«No kuulge, te olete kaks aastat linnale kaebekirju teinud. Ärge väitke, et te pole kunagi midagi teadnud,» vastas Poolamäe ning pidas Metsva tegevust kiuslikuks.