Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

MALLE ELVET

Põltsamaa lähedal Esku asulas tähistab Eesti Vabariigi 80. aastapäeva reibas vanahärra Karl Jaanus. «Ma olen Eesti riigi looja, teisi ristimehi enam pole elus,» ulatab pühapäevariides mees terekäe.

Tõtlikul tempol räägib auväärses eas Karl, kes ütleb end olevat olnud agara seltskonnategelase, oma lapsepõlvest, sõttaminekust, tööaastatest, armastusest, harrastustest.

Sõjas luures

Kooliharidust sai poiss kohalikus vallakoolis «kolm talvet». Kui algas Vabadussõda, siis läks metsaäärse talu noorperemees kohe vabatahtlikult sõtta. «Kooliaeg jäi katki. Tuli sõda. Ma teenisin 3ndas jalaväerügemendis. Olin reamees, luures. Eestimaa oli võidetud, siis olime Riia all Landeswehri vastu sõjas. Palju on neist aegadest meelde jäänud. Sõda lõppes.

Olin ametis edasi. Teenisin rongivanemana Pärnumaal. Mind määrati kolme vaguni vanemaks. Rongis oli nii palju sõjavarustust, riideid. Inimese pihta pole ma kuuli lasknud, haavata ka ei saanud,» pajatab osav laskja ja hilisem kirglik jahimees.

Läheb toob oma toa lauasahtlist pisut ajahambast koltunud paberid. Eesti riigi pitsatitega tunnistuse ja vene vangistust kinnitava õiendi, mis sealt kaasa anti. «Siin ta on. Tunnistus mulle kõrge autasu, Vabadusristi annetamise kohta.» - «Vapruse eest lahingus Üksküla all 29. juunil 1919 autasustatud III Järgu Vabadusristiga,» seisab 17. detsembril 1920. aastal välja antud Ants Piibu allkirjaga tunnistusel.

Saksa ajal tegutsenud Karl Jaanus abivallavanemana. «Üks kommunist kaebas mu peale. 45ndal pandi kümneks aastaks Venemaale vangi. «Üks kommunist kaebas mu peale. Komi, Mordva, Põhja-Jäämereni välja. Igasugused ehitustööd. »

Täitumata unistus

Unistus laste hariduses jäi raskete sõja-aastate ja isa vangistuse tõttu täitumata. Kolm tütart ja poeg olid õppinud varakult ameti ja tööle läinud. «Ma olin kaheksateist, kui isa vangist tuli. Olin maaparanduses tööl,» lisab poeg Tõnu (61), kelle peres taat vanaduspäevi veedab.

«Isa on alati heatujuline olnud, ei mäleta teda kurjana,» ütleb autojuhina töötav poeg.

«Ma olen ausalt ja õiglaselt läbi elu läinud, nii vanaks olen elanud. Olin poliitiline vang. Nüüd poliitikaga ei tegele.» Telerivaatamisele eelistab kõrges elueas Karl, kelle kuulmine töntsiks jäänud, maakonnalehe Vooremaa ja Postimehe lugemist. «Olen eluga kursus, seadusi ja poliitikat loen. Tsaar mulle ei meeldinud, sõtta läksin Eesti vabaduse eest. Olen risti mees, teisi enam pole.» Karl Jaanuse päev algavat kell seitse hommikueinega koos poja perega. «Aseme teen ise,» on mees uhke. Siis tuuakse ajalehed koju.

Eesti riigi 80. sünnipäeval on elavate seas 35 endist sõjameest ja üks naine. Noorim 95, vanim 105. Karl Jaanus on ainus kõrgeima autasu, Vabadusristi kavaler.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles