Konrad­mägilased rühivad kunstitippu

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artur Kuus, «Tuur002», me­tall­komposiit, autoritehnika, 2013.
Artur Kuus, «Tuur002», me­tall­komposiit, autoritehnika, 2013. Foto: Repro

Tartu raeplatsi ja Rüütli tänava nurgamajas tegutsev Kon­rad Mägi ateljee stuudio on oma 25. aastapäeva tähistades avanud tänavu juba kolmanda näituse. Nüüd on näha seatud üle 70 pildi Tartu ülikooli raamatukogus.

Nii nagu Jakobi mäe galeriis aasta kahel esimesel kuul ja kunstimajas juulikuus, saab ka praeguse väljapaneku piltidest selge ettekujutuse sellest, millist värvi- ja kompositsioonitunnetust on stuudiolased Heldur Viirese käe all õppinud.

Näitusel juhatajaga

Osa töid on sellest ajast, mil esimene põhiõppejõud oli Kaja Kärner. Ka tema poo­sada aastat tagasi loodud teoseid on juubelinäitusel.

Konrad Mägi ateljee alustas ametlikult tegevust 10. oktoobril 1988. Ateljee stuudio juhataja on luuletaja Indrek Hirv.

Väljapanekut Tartu Postimehele kommenteerides tõstis juhataja esile Allan Gulli väga värskelt mõjuvaid maale. Kolmandal ühisnäitusel on teisigi nende kunstnike töid, kes on tänavu välja pannud isikunäituse, nagu Evi Gailit, Margus Meinart ja Lemme Haldre.

Oma teed minek

Konradmägilaste hulgas on Tartu Postimehe infograafika toimetaja Artur Kuus alias Tuur, kelle kaks teost erinevad üldisest laadist nii suuruse kui ka tehnika poolest. «Pealiskaudsel vaatamisel võiks arvata, et ta on stuudiost kaugel, aga tegelikult ei ole, sest Helduri õpetus on neis siiski näha,» ütles Hirv. «Ta on läinud oma teed. Ja Heldur toriseb.»

Tuur avas eile isikunäituse «Raalipildid» kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1). Matemaatikat ja füüsikat pikka aega tudeerinuna tekkis tal uitmõte, et matemaatilised funktsioonid võiksid elada ise oma salapärast elu.

«Justkui oleks midagi veel peale selle, et nad modelleerivad meie füüsikalist ümbrust,» sõnastas Tuur oma näituse tausta. «Piltides püüdsin tabada matemaatiliste funktsioonide ontoloogiat, nende salapärast võimalikku elu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles