Juhtkiri: Karlova areng käib rasket sammu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähelepanu on langenud Karlovale - tulemas on sellegi linnaosa päevad, ent pidumaigulisest üritusest olulisem on vaade tulevikku. Rahvale on antud arutada Karlova üldplaneering - pide, millele peaks toetuma asumi areng.
See on väga oluline, kuid siiski alles esimene samm. Kuidas astutakse või kuhu viivad järgmised, on täna väga raske isegi oletada. Ainuüksi planeering ei muuda midagi, küll aga kinnitab veendumust, et see linnaosa on paras probleemipundar.
Enda kehutamiseks võib ju rõhutada, et Tartus on enam-vähem säilinud suurimaid ja ainulaadseimaid puitlinnaosi Euroopas. Samas pole märki, et miski võiks eurooplast praegusesse Karlovasse tõmmata. Ega tõmba tartlast ennastki, pigem on suur osa Karlovast liikunud vaikse hääbumise suunas.
Selle kurvaks sümboliks võib pidada mõne aasta eest tühjaks jäänud Kasekese kauplust ja restorani, mille täiskritseldatud seinad ja kinnilöödud uksed hajutavad mälestusegi kunagisest menupaigast peaaegu kesklinnas.
Tõsi, vanad puumajad on püsinud, ent juba ammu polnud neist enamik teab mis ihaldusväärne elupaik - kes vähegi sai ja tahtis, võttis suuna mugavustega uusehitiste poole. Omandireform tegi oma korrektiivid ja maja saatus sõltus omaniku võimekusest ja jõukusest - osal on vedanud, osal mitte.
Ehituskaitsealas hoonetel on lisakohustus säilitada oma välimus, nagu nõuab muinsuskaitse. Ühelt poolt on piirangud ja ettekirjutused vajalikud, sest oleks tõesti kahju, kui teadmatusest või hoolimatusest lõhutaks kaunis pitskarniis või võetaks maha romantiline nurgatorn. Teisalt on aga praeguses seisus utoopiline nõuda punaseid telliskorstnaid, ainult plekk- või kivikatuseid.
Vahepeal pandud plastaknad ja eterniitkatused on mõnelgi juhul olnud maja elu või surma küsimus. Kui hästi ja õigesti ei jaksa, siis maja las laguneb? Kui raha ei ole, siis parem ära midagi tee?
Tartu Postimees ei oska öelda, mis tänasele Karlovale kõige parem oleks, kui jätta kõrvale unistus Euroopa abiprogrammist vms rahasüstist. Küll peaks aga leitama mõistlik kompromiss muinsuskaitse õigustatud nõudmiste ja omanike praegu veel enamasti tagasihoidlike võimaluste vahel, sest kompromissitus võib elu hoopis seisma panna.
Ja kui me tõesti ei suuda tervet linnaosa muuseumieksponaadina korda teha, kas poleks siis mõistlik valida selleks otstarbeks kitsam ala, mujal liigsetest piirangutest loobudes.
Aga praegu ongi arutluste aeg - jagage oma mõtteid Tartu Postimehega!