Vanemuise dirigent Lauri Sirp juhatab hingedepäeva õhtul teatri sümfooniaorkestrit Tartu ühes intiimsemas kontserdipaigas, Salemi kirikus, ja laseb kõlada nii endale kui orkestrile uudsetel helidel.
Lauri Sirp juhatab hingedeaja muusikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirp valis mõtliku püha tähistamiseks tavatult tänapäevase repertuaari: Arvo Pärdi teosed «Cantus in Memory of Benjamin Britten» ja «Fratres für Streichorchester und Schlagzeug» ning soomlase Einojuhani Rautavaara 1995. aasta sümfoonia nr 7, «Angel of Light», mis kõlab Eestis esimest korda.
«Nüüdisaegset muusikat mängitakse väga harva, eelistatakse 18. ja 19. sajandit,» arutleb Sirp ja tunnistab: repertuaar ei ole esitajatele lihtne. «Samas kuluvad keerukad teosed orkestrile alati marjaks, sest kergitavad nende taseme lage,» lisab ta.
Hingedeõhtu peateost, Rautavaara sümfooniat kirjeldab Sirp kui äärmusest äärmusse kõikuvat - leidub nii süvamõtlikke meeleolusid, ülevust ja kirkust kui ka groteskseid hetki. Eestis suhteliselt vähe mängitud helilooja kuulub oma kodumaal populaarseimate hulka.
Üks orkestrijuht juures
Salemi kirikut, valget pühakoda Kalevi tänava lõpus hindab Sirp hea akustikaga kontserdipaigaks. Dirigendi hinnangul ei sobiks sinna ehk näiteks Stravinski muusika, kus rõhk on suuresti rütmil. Et sarnaseid kohti esineb ka Rautavaara sümfoonias, ei salga Sirp, et laupäevase kontserdi ees tunneb ta õrna hirmuvärinat.
Eelmise hooajaga võrreldes jagunevad Vanemuises käesoleval hooajal võimalused tunda esinemise-eelset muret või õnnestumisjärgset rõõmu rohkemate dirigentide vahel. Kahele senisele dirigendile (peadirigent Mihkel Kütsonile ja Sirbile) on tulnud lisaks Anu Tali.
Sirp räägib, et kolm dirigenti sobibki Vanemuise-suurusele teatrile paremini. «Siis on dirigendil rohkem aega enda akumuleerimiseks ka väljaspool Tartut,» selgitab ta. «Samuti on teistel muusikapoole töötajatel hea näha rohkem dirigeerimisstiile.»
Priima balletidirigent
Jaanuaris alustab Sirp tööd noorte lauljatega Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudios. Koduteatris annab ta koos sümfooniaorkestriga järgmise kontserdi 24. jaanuaril, vahepeal seisavad kavas jooksvad muusikalavastused - ooperid, operetid, balletid.
Ballett on dirigendile mitmeti kõvem pähkel kui ooper või operett, tunnistab Sirp - seal tuleb pingsalt jälgida tantsijate tempot.
Vanemuise balletijuht Mare Tommingas kiidab Sirpi väga tugevaks balletidirigendiks.
Ta räägib, et ka hiljuti klassikalistes ballettides «Chopiniana» ja «Quiteria pulm» tantsinud väliskülalised, kel jäi proovideks napilt aega, jagasid Sirbile vaid kiidusõnu, «Quiteria pulma» lavastaja Viesturs Jansons on hinnanud aga Sirpi balleti dirigeerimisel tugevamaks kui kolleege Estoniast.
Sirp on töötanud Vanemuises üheksa aastat, kõik neist «teise» dirigendina, peadirigendi taustal. Vahepeal, 1999. aasta peadirigendi konkursi ajal üritas ka sammukese kõrgemale astuda, kuid see ei õnnestunud.
«Tunnen, et praegu on see soov üle läinud,» teatab Sirp. «Võibolla tänu sellele, et olen suhteliselt pikalt siin olnud ja tunnen inimesi liiga hästi. Võibolla oleks raske olla nende vastu nii objektiivne, nagu peaks olema peadirigent.»
Hetkel, arutleb Sirp, on tal vaid kunstilisi ambitsioone, ühtki positsiooni ta ei ihalda.
«Suurim rahuldus on ikka see, kui oled etendusel ja tunned, et see toimib, sa suudad midagi pakkuda, tunned mingit elektrit tekkimas,» selgitab ta.
Oma senisteks suurimateks väljakutseteks nimetab dirigent näiteks Verdi ooperit «Falstaff», Händeli ooperit «Xerxes» ja Britteni ooperi «Lucretia teotamine» kontsertettekannet.
Väljakutse pakkus Sirbile ka 1993. aastal teatrisse minek ise. Tal olid taskus koorijuhi paberid, kuid toonane peadirigent Endel Nõgene võttis ta tööle ja saatis orkestri ette. Tänavu kevadel sai Sirp orkestrijuhtimise alal teise kõrghariduse.
«Arvan, et tegin targasti, kui viivitasin uuesti õppimaminekuga,» hindab Sirp takkajärele. «Oli aega tajuda, mida ma õppimiselt ootan ja mida töö orkestriga üldse tähendab.»
Fakte Lauri Sirbi elust:
• Sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas
• Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhina (1993) ja orkestrijuhina (2002)
• Töötab Vanemuises dirigendina 1993. aastast
• Dirigeerinud kokku ligi 30 lavateost
• Osalenud Esa-Pekka Saloneni ja Jorma Panula meistrikursustel
• Assisteerinud rahvusvaheliselt hinnatud dirigenti Carlo Felice Cillariot nt Verdi «Reekviemi» ettevalmistamisel
• Abielus Vanemuise kontsertmeistri Jaanika Rand-Sirbiga, peres kasvab poeg Karl Aleksander (3)