Täna esietendab Tartu Üliõpilasteater Ristikivi muuseumis lavastust «Kõigi teede pikkus ajas on võrdne», mille 15 aastat tagasi tõi lavale toonaste tudengite luuleteater Valhalla.
Karl Ristikivi looming ristab kolme teatri tee
15. oktoober 2002, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühel õhtul tuli mõte, et Ristikivi muuseum pakuks hea võimaluse ühendada Karl Ristikivi imeline tekst kohavaimuga,» ütles kortermuuseumi perenaine Rutt Hinrikus.
Kalev Kudu koostatud ja lavastatud «Kõigi teede pikkus ajas on võrdne» tuli esimest korda vaatajate ette nõukogude aja lõpul luuleteatris Valhalla.
«Mäletan saadud elamust veel hästi,» ütles Hinrikus. «Olen veendunud, et iga põlvkond, kes Ristikivi luulega kokku puutub, tunneb selle laengut - tuleb lihtsalt anda võimalus. Seda see lavastus teeb.»
Vana ja uus lavastus
Valhalla oli kirjade järgi Tartu ülikooli klubi juures tegutsev deklamaatorite ring. «Olin ametlikult ringi juht, sain 12 rubla kuus palka,» meenutas Margus Kasterpalu. «Ise nimetasime end luuleteatriks Valhalla.»
Kodumaa eest langenud kangelaste mütoloogilise asupaiga järgi nime saanud luuleteater tõi huviliste ette eeskätt neid tekste, mis ei olnud küll otseselt keelatud, kuid mida ei olnud ka raamatukogust saada.
Toonane kirjandus- ja teatrilembene sõpruskond kohtub aeg-ajalt praegugi, ent peale Tartu Üliõpilasteatri juhi Kalev Kudu ja Tartu Teatrilabori direktori Margus Kasterpalu pole teised teatriga seotud.
Lavastuses «Kõigi teede pikkus ajas on võrdne» tegid tudengina teiste hulgas kaasa praegune Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, endine välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja endine kaitseminister Jüri Luik.
Luigel tuli 15 aasta taguses lavastuses muu hulgas olla kirstus. Nüüd peab puusärki ronima üliõpilasnäitleja Anu Viks.
Uued etendused erinevad omaaegsetest nii noorte etendajate kui ka ajavaimu poolest.
«15 aastat tagasi oli lavastuses peale puhtalt esteetilise kahtlemata ka ideoloogiline sõnum,» selgitas Kasterpalu. «Praegu Ristikivi esitades või ise lugedes tekib tunduvalt teistsugune assotsiatsioonide parv.»
Toonaseid etendajaid praegustega kõrvutades leidis Kudu olulisi erinevusi. «Tolle aja üliõpilane oli teistsugune,» üles ta. «Tajusime okupatsiooni surutist reaalselt. Tänapäeva tudeng väga täpselt sellist väljapääsmatust ei tunneta.»
Seepärast on ka lavastus pisut muutunud. «Pigem rõhutame nüüd inimese sisemist okupatsiooni,» selgitas lavastaja. «Inimene on kuidagi katki ja otsib pääsu tervenemise poole.»
Struktuurilt on lavastus jäänud endiseks. See algab ja lõpeb teemaga romaanist «Hingede öö», kusjuures kõigepealt on matuserongkäik, ning vahepeal on luulet kogust «Inimese teekond».
Ristikivi sünnipäeval
Karl Ristikivi sünnist möödub täna 90 aastat. Sel puhul algab kell 16 kirjandusmajas (Vanemuise 19) Ristikivi muuseumi ja Ristikivi seltsi korraldatud XV Ristikivi päev.
Tartu Üliõpilasteatri etendus algab Ristikivi muuseumis (Hermanni 18) täna kell 20. Teist korda mängivad tudengid seda 18. oktoobril kell 19 Tartu Teatrilaboris (Jaama 14).
Karl Ristikivi 90
• Kirjanik Karl Ristikivi sündis täna 90 aastat tagasi Saulepi vallas Läänemaal.
• Ta emigreerus 1943 Soome ja järgmisel aastal Rootsi ning suri Stockholmis 1977.