Võhandu kaldal sünnib uuesti kirja- ja muusikamees Schmalz

Paar korda nädalas võtab matkagiid Jaan Aruste häälest läinud vana viiuli ja sõidab jalgrattaga Räpina vana pastoraadi juurde, et kehastuda paariks tunniks Herman Julius Schmalziks.

Räpina pastoraadi taga voolava Võhandu jõe kaldal valmistuvad sealsed rahvanäitlejad juba pikemat aega lavastaja Raivo Adlase käe all etenduseks «Ööpik Võhandu kaldalt», mis räägib pisut rohkem kui pool sajandit tagasi maamulda kantud Räpina kultuuritegelasest, pillimehest ja rahvalike laulude autorist Herman Julius Schmalzist.

«Schmalz on selline mees, kellest keegi midagi ei tea,» rääkis Raivo Adlas.

«Mina kuulsin temast esimest korda alles siis, kui Räpina linnapea Meelis Mälberg tegi mulle ettepaneku siinsete rahvanäitlejatega temast etendus lavastada,» lisas lavastaja.

Kõigis osades kohalikud

Etenduse osatäitjad on kõik kohalikud inimesed, alates talunikest ja lõpetades pensionäridega. Adlas kurtis, et algul oli raske mehi näitemängu saada, kuid nüüdseks on ka see mure murtud.

«Plaanis oli tuua peaossa professionaalne näitleja, kuid nemad tahavad teadupärast raha saada,» põhjendas Adlas, miks nad teevad kõik oma jõududega. Talentide puudust Räpinas lavastaja kinnitusel pole, need tuleb lihtsalt avastada.

Peaosatäitjal Jaan Arustel on erinevalt Adlasest Scmalziga suisa isiklik suhe, tema vanaisa Rudolf Aruste tundis Schmalzi. Samuti oli Aruste kodu lähedal saun, kus Schmalz oma eluõhtul elas.

Jaan Aruste teab, et pärast luuletaja surma viidi sauna pööningult kaks hobusekoormatäit käsikirju Räpina paberivabrikusse vanapaberiks. Tema emal läks korda päästa vaid mõned üksikud lehed.

Näidendi teksti kirjutanud Aapo Ilves ütles, et tema kirjutatu on ainult raamtekst, mille lahendamiseks on lõpmatult palju võtmeid. «Vahepeal kisub see isegi väga vabaks ära, kuid ma hoian ikka silma peal,» lisas peamiselt luuletaja ja kunstnikuna kuulsust kogunud Ilves.

Erand polnud ka üleeilne proov, kus Kuradiga vaidlev Jumal hakkas äkki improviseerima, ajades Kuradi sellega täielikku segadusse.

Lavastaja sõnul tuleb sellised asju pidevalt ette ning erilist numbrit ta sellest ei tee. «Mulle ei meeldi, kui etenduses pole mänguruumi,» ütles ta.

«Ööpik Võhandu kaldalt» toob vaatajani pool sajandit Scmalzi elust ning on üsna inernatsionaalne: seal kõlab nii saksa, vene, eesti kui ka setu keel. Kusjuures sakslast mängibki pesuehtne sakslane.

Eneseavalduse võimalus

Raivo Adlas lavastab suveetendusi juba kuuendat aastat, seni peamiselt Palamusel, kus tänavugi tema käe all teatritükk valmib.

Möödunud aastal lavastas ta näitemängu Kallastel, tänavu lisandus Räpina. Sealsed rahvanäitlejad tulevad suveetendusega välja alles esimest korda. Adlas ennustas kohalikele suveteatritele Eestis samasugust menu nagu Soomes, kus võib rääkida lausa suveteatrite buumist.

«Inimesel on vaja ennast avaldada, kui seda võimalust pole, siis hakkab ta lihtsalt jooma,» põhjendas Adlas suveteatrite populaarsust.

Näidendi peategelane Herman Julius Schmalz (1870-1945) sündis Räpina vallas Kõnnu külas Maltsa talus. Schmalz oli kirja- ja muusikamees, omamoodi veidrik ja pisut meelehaige inimene.

Tema esimene trükitöö oli noodikogu viiulipaladest «Mitmesugused uued tantsu-tükid». 1879 asutas ta viieliikmelise setu meeskoori, millega esines Eesti paljudes paikades ja mis oli tõenäoliselt eesti esimesi folklooriansambleid.

Kirjandusse tuli Schmalz luuletuskoguga «Ööpik Võhandu kaldalt ehk Üürikese aja laululind», mis sisaldas 33 luuletust.

Suuremat menu saavutas ta siiski setuaineliste naljalaulude ja -lugudega. Kõige enam teatakse Schmalzi aga menulaulu «Sauna taga tiigi ääres» autorina. Tema laule ja luuletusi näpati rahvalauludeks juba tema eluajal.

Aapo Ilves kavatseb edaspidigi uurida Räpinas elanud kuulsusi. Aastakümneid tagasi elas seal tsirkuses jõunumbreid teinud vene krahvinna, keda kutsuti Baba Loshadiks. Tema elust ja tegemistest tahabki Ilves tulevikus kirjutada.

Schmalz oli ühisraha idee autor

Schmalzist on tänapäevani liikvel palju legende. Nii võtnud Herman Julius kasutusele oma raha - malzi, mille väärtus võrdus teatud hulga kroonidega ning mida pidid vastu võtma kogu maailma kaupmehed. Räpina rahva arvates oli malz euro eelkäija ning seega kuulub Herman Juliusele euro autori au.

Allikas: Aapo Ilves