Taisto Noor lavastab kaugete aegade kaja

Mida annab barokiajastu helilooja Henry Purcelli ooperi lavastamine tänastele tartlastele?

«Dido ja Aeneas» on tõeline klassika, sest sisaldab endas mõisteid, mis on olulised ka tänapäeval: kohtumine, armumine, lootused, pettumine, hülgamine, kurjus, surm, lapsed kui elu jätk.

Küsimus seisneb aga selles, kui palju me suutsime Rufaga (Taisto Noore abikaasa Rufina Noor - toim.) anda enda visioonist edasi noortele lauljatele ja kui palju sellest suudavad nad publiku ette tuua.

Mis on barokkmuusika ja mille poolest see erineb tänapäevasest?

Üks kolleeg läks mööda saalist, kus toimus lavastuse proov, ja küsis pärast, et mis see oli, mis mõjus nagu kaugete aegade kaja. Ega vist paremat iseloomustust barokkmuusikale leiagi.

Kas kaugete aegade kaja on raske laulda?

Me ei suuda «Didos ja Aeneases» süveneda kaugeltki mitte kõikidesse esitusfinessidesse. Baroki autentset esitamist õpitakse spetsiaalsetes koolides.

Püüame siiski õppurite suunamisel anda endast parima, toetudes Lauri Sirbi kogemustele ja Toomas Siitani abile.

Miks kuuleme «Didot ja Aeneast» eesti keeles, mitte inglise keeles, nagu on originaalis?

Ma olen eestikeelse esituse veendunud pooldaja, sest esitaja, eriti noor inimene, peab väga täpselt aru saama, millest ta laulab. Originaalis esitamiseks peab seda keelt valdama nagu emakeelt - täiesti vabalt.

Samas on paljud tõlgitud libretod kohutavas eesti keeles. Millise korvamatu kahju tekitab see ooperikunstile! Kui mõte on väljendatud kaunis emakeeles, tuleb see kuulajale tuhat korda lähemale.

Kes on tõlkinud «Dido ja Aenease»?

Hea küsimus! Mina - nagu kõik, mis ma olen lavastanud.

Kes te oleksite tolles kauges ajas, mille kaja jõuab nüüdse barokinädala jooksul muusikalembeste tartlaste kõrvu?

Meeldin endale sellena, kes olen. Ma ei usu teise ellu ega taassündidesse, aga kunagi on mulle öeldud, et ma olin 15. sajandil või veelgi varem mereröövel.

Kas oleksite ka Purcelli eluajal laulnud või lavastanud tema ooperit?

Miks mitte?! Loomulikult! Aga lavastamine sõltub soosingust, nii et… Kui ma ei läheks valitsejatega konflikti, oleksid mu väljavaated barokiajal päris head, aga vaevalt et püüaksin konflikte vältida. Mulle meeldib rääkida seda, mida arvan.

Kui tihti käite Tallinnas täitmas muusikaakadeemia õppejõu kohuseid?

Sõidan iga nädal pühapäeva pärastlõunal või esmaspäeva hommikul Tallinna ja tulen teisipäeval Tartusse tagasi.

Mida teete vabal ajal?

Kuulan muusikat, praegu näiteks Beethoveni sümfooniaid, mida esitavad Berliini Filharmoonikud Claudio Abbado juhatusel.

Mida eelistate levimuusikast?

Näiteks Barbra Streisandit, Tom Jonesi, Liza Minnellit - kõiki neid, kes suudavad väljendada oma häälega seda, mis on neil hingel. Autoritest on üks mu lemmikuid kindlasti söör Andrew Lloyd Webber.

Mil määral kuulate sedasorti muusikat taustaks?

Ma ei kuula mitte kunagi midagi taustaks, sest ma ei kannata olmemüra. Süvenenult kuulamisel on osasaamine märksa suurem. Ma pühendan end kuulamisele.

Kas ka Tallinna vahet sõites?

Tallinna ja sealt tagasi sõites topin endale tropid kõrvadesse.

Kas tropid autojuhtimist ei sega?

Ma ei sõida autoga, sõidan bussiga. Autot mul pole. Ma ei oskagi autoga sõita, pole elus kordagi roolis istunud.

Mida kuulasite, kui olite sama vana nagu nüüdses Purcelli ooperis üles astuvad noored lauljad ja muusikud? Kas mängisite kuskil rokibändis?

Püüdsin küll bändis mängida, aga minust polnud suuremat asja pillimeest. Istusime koos ja tinistasime kitarri, nagu oli popp 1960. aastate lõpul. Käisin siis Tallinnas 22. keskkoolis ehk Westholmi gümnaasiumis.

Telerist tuli «Horoskoobi» laule. Kuulasin ka Led Zeppelini ja Jimi Hendrixit, üks lemmikuid oli Creedence Clearwater Revival. Procol Harum meeldis mulle aga kõige rohkem, just orkestraalse mõtlemise poolest. Ja siis avastasin endale Tom Jonesi.

Kas olete ise valinud endale mobiiltelefoni helinaks meloodia ragtime´ist, mis on üks dþässi eelkäijaid?

Jah, ise valisin, kusjuures ma ei ole kuulnud, et seda oleks kellelgi teisel. See räägib minu sobimatusest tänasesse argipäeva. Mu väärtushinnangud on justkui lootusetult vananenud. Aga ma saan hakkama.