Vastloodud AS Tartu Biotehnoloogia Park alustab lähiajal 1,4 miljonit krooniseid tasuvusuuringuid, et selgitada välja kohalikke ja välismaiseid biotehnoloogiafirmasid koondava biokeskuse rajamise hind.
Biotehnoloogiafirmad teevad Tartusse biopargi
14. veebruar 2002, 00:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Biotehnoloogia Pargi juhatuse liikme Andrus Tasa väitel on Tartu biotehnoloogiafirmadel vaja koondavat keskust.
«Viimastel aastatel on Tartu Ülikooli juurde tekkinud biotehnoloogia väikefirmad, osa neist on ka äsjaloodud biopargi omanikud. Nende tegevuseks oleks vaja nüüdisaegset infrastruktuuri ning tugiteenuseid, mis kergitaks Eesti biotehnoloogiafirmade konkurentsivõimet,» lausus Tasa.
«Teiseks on Tartus nii arste kui biotehnolooge, kes võiksid leida väljundi meditsiini- ja biotehnoloogiafirmades. Seda on märganud välisfirmad, mis tunnevad huvi siiatuleku ja filiaalide püstipaneku vastu,» lisas ta.
Üheksa asutajat
Biopargi peamine tegevus oleks Tasa sõnul oma valdkonna firmade toetamine ning ka välisfirmade Eestisse toomine, pakkudes neile sobivat töökeskkonda alates ruumidest ja lõpetades eriteenuste, näiteks laboriseadmetega.
Biopargi nõukogu liikme, Tartu Teaduspargi tegevdirektori Enn Erme sõnul selgitavad tasuvusuuringud välja, kas biotehnoloogiafirmasid koondava keskuse rajamine on reaalne ja investoritele huvipakkuv.
«Tartu Ülikooli biomeedikumi naabruses on vaba plats, kaalume sinna biopargi rajamist,» rääkis Erme.
See hoone oleks tema sõnul biotehnoloogia inkubatsiooni- ja arenduskeskus, kuhu koonduksid biotehnoloogiaga tegelevad firmad ning kus võibolla saaks kodu ka Eesti Geenivaramu.
«Eelnenud uuringud on julgustanud uskuma, et tasuvusuuringutel on head tulemused,» lisas Erme. Tasuvusuuringuid toetab Eesti Tehnoloogiaagentuur koos ühe välisfondiga, uuringute tulemusena peaksid algama läbirääkimised ehituse võimalike rahastajatega.
Tasa kinnitusel on hoone üldpinna suuruseks väga esialgsete arvestuste kohaselt 3500-5000 ruutmeetrit. «Juttu on olnud ka 10 000 ruutmeetrist,» lisas ta. Maja ühe ruutmeetri ehitusmaksumus on Tasa hinnangul umbes 15 000 krooni, lisaks tuleks muretseda vajalik tehnoloogia.
Biotehnoloogiapargid ei ole Erme kinnitusel maailmas haruldused, neid on rajatud paljudes riikides.
Selgus sügiseks
Tasuvusuuringud lõpevad sügiseks ning kui need kiidavad biopargi rajamise idee heaks, alustab firma läbirääkimisi projekti finantseerijatega. Parimal juhul võib ehitus Erme hinnangul alata tuleva aasta lõpus.
Üks suurimaid Tartu Biotehnoloogia Pargi aktsionäre on Rootsi tervishoiuprojektide konsultatsioonifirma Scandinavian Care AB, ent Erme kinnitusel pole ühelgi firmal projektis rohkem kui 25 protsendi suurust osalust.
Scandinavian Care AB koostas ka Eesti haiglate arengukava.
Tartu Biotehnoloogia Pargi aktsiakapital on 400 000 krooni.