Enriko Talvistu
Endine nimekomisjoni liige
Mungad jälle kõigil jalus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga uus võimukoalitsioon Tartus toob kaasa oma meelisteemad. Tuntud perekonnanimede uurija ajaloolane Aadu Must toob volikogu esimehena kaasa ajalooliste kohanimede teema. Talle meeldiksid rootsi aeg ja nn eesti aeg ehk sõjaeelne vabariik.
Pikka aega soikus seisnud linna nimekomisjoni taastamine aumärkide ja sümboolika komisjonina on ju kena populistlik samm, et lihtsate asjadega valijate poolehoidu võita.
Tänavanimedega on meil vähem pistmist, sest linna elanikkonna kasv on ju aastaid paigal seisnud ning uusi linnajagusid tuleb juurde loiult. Eraettevõtete nimede rong on aga juba ammu läinud ning võõrapäraste teenindusasutuste nimede virvarris keeleseaduse nõudeid täpselt järgida pole õnnestunud kusagil Eestis.
Küll aga jääb jälle kellelegi ette Munga tänav. See ainus viide keskajal Tartus olnud neljale kloostrile, kui hilisema tekkega Kloostri tänavat mitte arvestada.
Meenub 1987. aasta rahvasaadikute istung, kus arutati tänavanimede taastamist. Siis ei meeldinud see nimi ühele pangajuhatajale Munga tänava pangast, sest tema pangas töötavat ju enamasti naised. Kui söandasin sellist väidet demagoogiliseks nimetada, tekitas see pahameelt teatud organeis.
Nüüd on Keskerakonnale meeldima hakanud pedagoogikateadlane ja esimene haridusminister Peeter Põld (1878-1930), kelle nime see tänav tõepoolest lühikest aega 1930ndatel aastatel kandis. Tartu linna nimekomisjoni üks põhimõtteid tänavanimede taastamisel 1980ndatel aastatel oli võimaluse korral isikunimesid vältida - et hoiduda päevapoliitilistest ümbernimetamistest.
Võibolla tuleb Aadu Musta ettepanekus näha koalitsioonipoliitilist otsust seoses haridusministeeriumi asumisega Munga tänavasse.
Nimekomisjoni liige Ain Kaalep olevat näinud Kuubal kõigi eri reþiimide pandud tegelaste nimesid ühel tänaval koos. Arvatavasti aga selline latiinolik segadus meie saksalikult täpsele postiasjandusele ei sobiks.
Siiski on ka Ain Kaalep ise seisnud ühe sellise 1930ndate aastate isikunimelise tänavanime, kindral Ernst Põdderi tänava taastamise eest. Pepleri tänava nimi on n.ö tekkepõhine ega ole nimetatud kellegi linnakodanik Pepleri auks, vaid selgitamaks asumist kunagi sellele kodanikule kuulunud maal, mida see kodanik teps mitte linnale ei kinkinud.
Olen jätkuvalt isikunimedega liialdamise vastu. Pahatihti kipuvad need nimed olema ajutised. Tänavad seisavad ju sajandeid ning kellelgi võib tekkida aeg-ajalt tahtmine neid ümber nimetada mõne järjekordse isiku või sündmuse auks, kes sellel tänaval on elanud või on selle tänavaga muul moel seotud ning kelle kõrval eelmise isiku auväärsed teod on juba kahvatunud.
Ajaloos tähtsate isikute väärikaks jäädvustamiseks sobiksid palju paremini monumendid, mälestustahvlid jms. Peeter Põllu nime jäädvustamiseks sobiks üsna hästi mälestustahvel tema asutatud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi, praeguse Miina Härma gümnaasiumi seinale kooli peatselt saabuva sajanda sünnipäeva puhul.