Ebaseaduslik puurkaev paneb keskkonnakaitse käsi laiutama

Lohkvas Vara Realiseerimiskeskuse krundil paiknev ebaseaduslik puurkaev paneb ametnikud käsi laiutama - kaevu ehituse kohta pole ühtki paberit, kuid keskkonnainspektorid ehitajat ei karista.

Tartu Postimehele tulnud anonüümse vihje peale 11. juunil Lohkvas käinud keskkonnainspektorid leidsid eest töötava puurkaevu, mille rajamise kohta ei andnud kaevu senine valdaja, Ehitusmaailma kaubamärgi all tegutsev AS Fanaal selgitust.

Fanaalil polnud ette näidata ainsatki dokumenti, mis annaks aimu kaevu ehitamise ajast või kinnitaks selle rajamise seaduslikkust. Kaev pole arvel ka Tartumaa keskkonnateenistuses.

Kontrolliks pole raha

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna veespetsialisti Arno Oja sõnul väidab Fanaal, et kui firma viis aastat tagasi Lohkvas kaupluse avas, oli puurkaev juba olemas.

«Kaev on seina lähedal, selle ümbrus on asfalteeritud,» kirjeldas Oja nähtud pilti. «Mingeid kaevamise jälgi pole. /…/ Asi paistab tõesti sedamoodi, et nemad on heausksed kasutajad. Inimest ei saa karistada selle eest, mida ta pole teinud.»

Oja kinnitusel on välisel vaatlusel võimatu kindlaks teha, kas puurkaev on kaevatud üks, kaks, kolm või kümme aastat tagasi. Kaevu vanust määrata võivate ekspertide palkamiseks pole inspektsioonil raha ja seepärast ei ole alust ASi Fanaal trahvida, ütles Oja.

Haldusõiguse rikkumise seadustik sätestab vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest kuni 200 päevapalga ehk 10 600 krooni suuruse trahvi.

Keskkonnaministri määruse järgi tohib puurkaeve rajada ainult projekti järgi, olenemata kaevu sügavusest. Maakonna keskkonnateenistuses kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda omavalitsusest ehitusluba ning Eesti Geoloogiakeskusest puurimisluba.

Kaevu puurija peab andma tellijale puurkaevu üle koos kaevu passiga. Valmis kaev peab olema suletud päisega, et vältida veekihi reostamist. Päis peab võimaldama ka veetaseme mõõtmist puurkaevus ja olema varustatud proovivõtukraaniga, mis Lohkva kaevul puudub.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus põhjavee katastri valdaja Alide Viigand kinnitas, et keskuse andmebaasis pole andmeid ühegi Lohkva küla puurkaevu kohta, mis kuuluks juriidilisele isikule.

Anonüümsust palunud Tartu veespetsialist meenutas, et kui ta kolm või neli aastat tagasi Ehitusmaailmas käis, nägi ta kaupluse kõrval puurkaevu puurimise pinki ühes puuriga.

«Tundus, et töö käis käsitsi, seega ei saanud kaev olla kuigi sügav,» ütles ta.

Luunja vallavalitsuse ehitusnõunik Tamur Tensing kinnitas, et tema teada pole Luunja vallavalitsus Lohkva puurkaevu kohta ehitusluba andnud.

Tõde peab selguma

ASi Fanaal haldusjuht Kuldar Kana ütles, et tal pole puurkaevu kohta mingeid dokumente ning seepärast ei saa ta kinnitada ega ümber lükata, et kaevu puuris AS Fanaal.

Tartumaa keskkonnateenistuse veespetsialist Ly Kaasik leiab, et inspektsioon peaks kindlasti tõe välja selgitama.

«Igast seaduslikust puurkaevust peab olema keskkonnateenistuses märk maas, iga kaevu kohta peab olema arvestuskaart,» rääkis Kaasik. «Kui meil erandjuhul andmed puuduvad, peavad andmed olema Eesti Geoloogiakeskusel. Kui kaev on illegaalne, tuleb see seadustada tagantjärele.»

Ly Kaasik tõdes, et paberite ajamine takkajärgi võib tuua puurkaevu valdajale palju tüli, sest keskkonnateenistus võib nõuda kaevu tamponeerimist, kui vesi selles pole kvaliteetne. Ka võib teenistus anda sulgemiskäsu, kui kaev on valesti ehitatud ja selle kaudu võib sattuda põhjavette pinnareostus.

Tartu Postimehe andmeil võib Eesti oludes olla puurkaevu sügavus 35 kuni 400 meetrit, ühe meetri puurimine maksab 1000-2000 krooni.