Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Looduskaitsjad jätkavad sõda Tähtvere silla vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje


Vabakutselise loodusteadlase Matti Masingu hinnangul tähendaks Tähtvere autosilla ehitus Supilinna tiigi reostumist ning seal eluneva Eesti punasesse raamatusse kantud haruldase järvekonna hukku. Loodusteadlane Matti Masing ning tema akadeemikust isa Viktor Masing jätkavad võitlust Tähtvere silla ehituse vastu, ehkki haruldast järvekonna väidetavalt ohustavat silda pole linna lähiaastate ehitusplaanides.
Masingute hinnangul rikuks Supilinna üldplaneeringusse kirjutatud sild lisaks Eesti punases raamatus oleva järvekonna elupaiga hävitamisele laululava ja Emajõe vahele jääva puhkemaastiku.

Sild reostab tiigi

«Siin (Tartus - M.P.) näivad kehtivat niisugused mitðuurinlikud põhimõtted, nagu «võta loodusest, mida võtta suudad»,» leiab Viktor Masing. «Looduse ümberkujundamisel võivad projekteerijad ja ehitajad eirata looduskaitset.»

Supilinna üldplaneeringu järgi kulgeks kaherealine autosild Tuglase tänava pikendusena üle nn Supilinna tiigi ja Emajõe kuni Vana-Peetri ja Uus-Jaani kalmistu liivakivipaljandini.

Matti Masingu arvates annaks Tähtvere sild liikluse korraldamisel tühist kasu, sest selle mahasõit tuleks suunata paljandi ees paremale või vasakule. Otse läbi paljandi tee minna ei tohi, sest see on looduskaitse all.

«Sild tähendaks Supilinna tiigis eluneva järvekonna elupaiga hävimist, sest sillalt tiiki valguv reostus ei lähe sealt enam välja,» selgitab Masing.

Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise peaspetsialist Indrek Ranniku tõdeb, et Tähtvere silla asukoht on enam-vähem paigas, kuid selle asendi peab meetri täpsusega näitama silla ehitusele eelnev detailplaneering.

Detailplaneeringule peab omakorda eelnema keskkonnaekspertiis, mis määrab, kuidas rajada sild nõnda, et see ei ohustaks ehituse ajal ega kasutamise käigus järvekonni. Samas kinnitas Ranniku, et silda pole linna lähemate aastate ehitusplaanides ning see ei pruugi valmida isegi kümne aasta pärast.

«Kõik sõltub sellest, kuidas kasvab Tartu liikluskoormus ning kui teravaks muutub vajadus liiklust uute sildade abil hajutada,» selgitas Ranniku.

Ta lisas, et Tähtvere silla ülesandeks ei jää Põlvast, Võrust, Valgast või Viljandist Narva poole suunduva transiidi teenindamine, vaid üksnes linnasisese liikluse reguleerimine. Transiidi tarbeks kerkib Kvissentali sild.

«Oluline on ka rõhutada, et Tähtvere sild on kavandatud kaherealisena, mitte neljarealisena nagu Sõpruse sild,» märkis Ranniku. «Sild seisab postidel, nii et tiigi sisse ei tule peale- ja mahasõiduteede tamme, mis võiksid rikkuda konnade elupaiga.»

Maavanem silla poolt

Tartu maavanem Jaan Õunapuu kinnitas juba läinud aasta sügisel, et toetab nii linna liikluse hajutamiseks planeeritava Tähtvere autosilla kui transiitliikluseks mõeldud Kvissentali autosilla ehitamist.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on saatnud Supilinna üldplaneeringu ning sellele lisatud parandusettepanekud arutamiseks linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni.

Kui komisjon ettepanekuid heaks ei kiida, lähevad need hinnangu andmiseks maavanema lauale.

Indrek Ranniku avaldas lootust, et planeering saab siiski veel tänavu linnavolikogu heakskiidu.

Tagasi üles