Suur sinine näitus kaob uue nädala algul

Maret Kukkur on oma näitusesoojaku seinad katnud ajateljelise skeemiga sellest, kuidas käisid Eesti Lavastuskunstnike Liidu liikmete näituse «27» ettevalmistused. Foto: Kristjan Teedema

Kraana tõstis esimesed ehitussoojakud Maret Kukkuri kureerimisel Küüni tänavale eelmise nädala teisipäeval. Reedel algas nende sisustamine näitustega, avamine oli esmaspäeval. Kas nad nüüd jäävadki kesklinna?

Eesti Lavastuskunstnike Liidu esinaine Maret Kukkur, kelle kureerimisel valmis 27 soojakus ja merekonteineris 27 lavastuskunstniku näitus «27», lubas suured sinised näituseboksid ära viia 9. ja 10. septembril.

Ise viibib ta Tartus 13. septembrini, sest soojakud tuleb Ramirendi laoplatsil taastada endisesse olekusse. «Lavastuskunstnike ehitatud meeletud maailmad tuleb välja võtta,» ütles ta. «Seda on laoplatsil mugavam teha kui kesklinnas.»

Pühapäeval kell 17
Soojakute sisustamise aegadest eelmisel nädalal meenutab ta möödujate mõningast paanikat: mida ja miks siin tegema hakatakse?

Nüüd on ta kuulnud näitusebokside ustel tunglejaid küsimas, kui kaua võib veel vaatama tulla – mõni on tahtnud soovitada oma eemalviibivale tuttavale samuti tulla. «Pühapäeval paneme kinni kell 17,» vastas ta nüüd.

Küüni tänavas ja raeplatsil paikneva näituse kuraator on rõõmuga näinud, et vaatajate hulgas on lastega peresid. Ja kui keegi – mõni laps või täiskasvanu – ei ole aru saanud, miks on mõni lavastuskunstnik pannud oma soojakusse seda või teist, võib küsida ukse juurde ametisse pandud vabatahtlikult.

«Mul on hea meel näha, et mõtted, mis mul olid enne näituse valmimist ja avamist, ja emotsionaalne pool jõuavad inimesteni,» märkis ta.

Suure sinise näituse algusest saati – avamine oli koos festivali Draama avamisega esmaspäeval – on ette tulnud ka ootamatuid olukordi.

Nii näiteks on Kristiina Põllu ekspositsioon Rüütli tänava otsa juures raeplatsil tehniliselt nii keeruline, et alguses hakkas tõrkuma arvuti, mis loob interaktiivsust. Ühel ööl kukkus aga soojaku laest (jah, laest, sest näituseboksis on tagurpidi tuba) ootamatult alla voodi.

Arvuti, muu tehnika ja inimese koostöös toimivad ka Nele Soovälja ning Liina Keevalliku ja Reili Evarti näitused.

Kuraator valis lihtsuse
Kuraator Maret Kukkuri isiklik näitusesoojak asub Ülo Õuna «Isa ja poja» kuju juures ja on erinevalt teistest tänavaga risti.

Elektroonikat selles ei ole. Keerukuse asemel lihtsuse valimise tingis teadmine, et oma väljapanekule ei jätku piisavalt palju hoolt, aega ja tähelepanu, sest kolleegide omad on tähtsamad. Isegi mõned suve alguse tööpakkumised teatritelt pidi ta seepärast tagasi lükkama.

Nii on Kukkur katnud seinad ajateljelise skeemiga sellest, kuidas käisid Eesti Lavastuskunstnike Liidu liikmete näituse «27» ettevalmistused. Ajatelje lõpus tähistavad näituse lõppu pika varrega koristusriistad.