Polli hakkab mahlu tootma

Polli aiandusuuringute keskuse innovatsioonijuhi Ivar Milleri sõnul tekib Eesti aednikel nüüd võimalus ise proovida, mida kõike näiteks õunast teha saab. Foto: Sille Annuk

Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juures valmib õige pea moodne tootearendusinkubaator, mis toob kauplustesse pastöriseerimata mahlad ja hulga teisi värskeid tooteid.

Polli aiandusuuringute keskuse innovatsioonijuhi Ivar Mil-leri sõnul avas maaülikool augusti algul ühe ja sama katuse all reguleeritud atmosfääriga puuviljahoidlad ja külmutusseadmed, tootearenduskeskus alustab tööd tuleva aasta esimeses kvartalis.

Polli keskuse juhataja Ave Kikase sõnul säilib näiteks talveõun nüüd erilises hapnikuvaeses keskkonnas hooajast hooajani. Seni võis õunad hiljemalt talve teisel poolel maha kanda.

Kaup poodidesse

Tootearendusinkubaatori abil hakkab Polli keskus aitama Eesti aednikke oma saaduste väärindamisel, samuti hakkab aiand töötlema enda 240 hektaril kasvavaid marju ja puuvilju.

Koos ladude ja külmutusseadmetega investeerivad maaülikool ja Euroopa Liit Pollisse 33 miljonit krooni, sellest kulub ainuüksi tootearenduskeskuse sisustusele 7,4 miljonit.

Milleri sõnul ei ole tootearenduskeskus mõeldud pelgalt katsetamiseks, vaid seadmete võimsus lubab toota mahlu, mehusid ja kuivatatud marju ja puuvilju ka kaupluste tarbeks.

Tunnis suudavad seadmed töödelda 500–1000 kilo aiandussaadusi. «Meie eesmärk on aidata eelkõige väiketootjal leida oma saadustele nišid,» lausus ta.

Aiandusuuringute keskus sõlmib huviliste väiketootjatega lepingud, mille järgi nad saavad graafiku alusel tootmisseadmeid kasutada. Vajadusel annab keskus aednike käsutusse spetsialistid.

Aiapidajad saavad Milleri sõnul Pollist abi alates tootmisest ja lõpetades turunduskoolitusega. Kui mahl või moos on õnnestunud ja hästi kaubaks läheb, võib aednik juba ise endale seadmed muretseda. Keskus teenuse pakkumise eest lisaraha ei teeni – aednik maksab kinni vaid elektri, kütte ja vee ning muud otsesed kulud.

Värske mahl

Keskuses hakatakse mahlade puhastamiseks kääritavatest ainetest Milleri kinnitusel kasutama lisaks pastöriseerimisele mikrofiltratsiooni, ultrafiltratsiooni ja ka nanotehnoloogiat, mida seni ei ole Eestis rakendatud. «Praegu lastakse mahl läbi pastööri ja selle tulemusena kaob osa kasulikke aineid,» lausus ta. «Tahame valmistada täiesti värsket ja naturaalset toodet.»

Esimese tootena tahab Polli enda kaubamärgi all valmistada ja müüa naturaalseid marjapüreesid. Milleri sõnul ei tegelda keskuses siiski pelgalt õunte ja marjadega, vaid kõigi aiandussaadustega.

Lisaks Eesti väikeettevõtjatele hakkavad arenduskeskust kasutama ka lätlased. «See keskus on Läti ja Eesti ühisprojekt, sest tegu on Euroopa Liidu piiriülese koostöö programmiga,» lausus Miller.