Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suvevestlus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Peeter Vähi | FOTO: Postimees.ee

Raimu Hanson peab suvevestlust Klaaspärlimängu kunstilise juhi Peeter Vähiga.

Detsembris andsite te Pärnu Postimehes teada, et 13 järjestikusel suvel Pärnus teie juhtimisel kõlanud festival Klaaspärlimäng toob oma raskuspunkti Tartusse. Ega te ole juba jõudnud oma otsust kahetseda?



Ei, õnneks ei ole veel pidanud kahetsema. Ainus asi, mis võib seda otsust kahetsema panna, mida ma siiski ei usu – kui Tartu publik ei võta seda festivali vastu. Aga igatahes oma suunitluse ja esteetika poolest võiks Klaaspärlimäng sobida ülikoolilinna Tartusse paremini kui Pärnusse.



Tavaliselt kujutatakse ette, et klassikalise ehk akadeemilise muusika kuulamisel tuleb istuda saalis korralikult ülikonnas või õhtutualetis. Kuidas on Klaaspärlimänguga?



Arvan, et igaüks võib ise valida, kuidas ta ennast riidesse paneb. Usun siiski, et kui enne tulekut vaadata, millises kohas kontsert toimub, siis mõnel puhul ei peaks tekkima tahtmist olla rõivastuses kuigi range. Näiteks üks kontsert on Tartu raudteejaamas, mis on veel remondiseisundis, ja festivali lõppkontsert toimub Ülejõel endise lennuväeosa maa-alal.



Seitsme kuu taguses Pärnu Postimehes te märgite, et Klaaspärlimängu kiiksuga esteetika sobib rohkem kokku ülikoolilinna noorusliku vaimuga. Kas renoveeritav vaksal ja militaarne territoorium esinemispaikadena moodustavadki festivali kiiksu või tuleb tavatusi ette muusika sisus ja esitamiseski?



Klaaspärlimängu muusikavalik ei ole... kui ma nüüd leiaksin õige sõna...akadeemilis-filharmooniline. Seekordse festivali muusika autoriteks on näiteks 19. sajandi Türgi sultanid ja kuulata saab seda, mida mängiti sultanite õukondades ja haaremites. Muusika loojate hulgas on ka kunstnik ja insener Leonardo da Vinci või näiteks Vincenzo ja Michelangelo Galilei – astronoom Galileo Galilei vend ja isa. Need ei ole autorid, kelle looming kõlab iga päev Vanemuise kontserdisaalis või ülikooli aulas.



Raudteejaama kontserdi «Ullud saxofonistid» puhul seisneb kiiks ilmselt samuti enamas kui esinemiskoht?



Jah. Esimeses pooles mängib akadeemiline saksofonimängija Anders Paulsson Rootsist. Seejärel astub üles Ulli A Ruetzel Saksamaalt, kes on olnud seotud selliste bändidega nagu Genesis, Nazareth ja Status Quo. Esineb ka ärimehest saksimees Rein Kilk. Ainuüksi nende nimede kõrvuti kuulmisest saab teha järelduse, et tegemist ei ole päris akadeemilise kontserdiga. See siiski ei tähenda seda, et festival kujuneb laadapalaganiks. Klassikaga tasakaalustamiseks on näiteks Euroopa Liidu Barokkorkester või tipp-pianist Irina Zahharenkova.



Miks alustavad ullud saksimehed 18. juulil just nimelt kell 19.17?



Kellaaeg kontserdi alguseks on tõepoolest tavatu. See on nimelt Tallinn-Tartu kiirrongi saabumise aeg. Muusikud pakivad rongis ilmselt juba Jõgeval pillid kohvrist välja ja kontsert algab sellega, et publikul on võimalus vastu võtta rongist kell 19.17 väljuvaid esinejaid. Sellega tahame tähelepanu juhtida rongiliiklusele. Kui iga päev tõuseb bensiini hind, tasuks ehk mõelda ökoloogilisemalt ja mitte kimada Tallinna ja Tartu vahet Hummeritega, teinekord on mõistlikum kasutada raudteetransporti.



Mai lõpus oli Ülikooli kohvikus süvakultuuri elitariseerumise diskussioonis juttu muu hulgas sellest, et Euroopa ja kogu Läänemaailma süvakultuuri kõrgaeg ei ole tulevikus, vaid on möödunud aegades, ning see avaldub nii loomingus kui ka klassikalise muusika plaatide läbimüügis ja kontsertide külastatavuses. Kas ma sain õigesti aru?



Jah. Ja on kurb, et süvakultuurist on saamas mingi kitsa ringi omavaheline mäng. Diskussioonis ütlesin, et meie, kultuurikorraldajad, oleme nagu arstid eetilise dilemma ees, kas eutanaasia on lubatud või mitte, et kas meie kui kultuurikorraldajad võiksime n-ö hingamisvooliku välja tõmmata, et las siis see muusika sureb, kui teda vaja ei ole. Seni me ikka teeme festivale edasi, pealegi on riik seisukohal, et süvakultuuri hulka kuuluvat muusikat tuleks toetada.



Kas Klaaspärlimäng on hapnikuvooliku väljatõmbamine või miski muu?



Me praegu küll püüame hapnikku juurde pumbata – vaadata muusikaklassikalisi nähtusi mitte läbi tavapärase prisma, vaid läbi kujutava kunsti, kirjanduse, filosoofia või religiooni või läbi selle, et tuua muusikast esile seda, mida kuulaja muidu ei pruugi tähele panna.



Mismoodi näeb välja ja kus täpsemalt on 27. juulil lõppkontsert Ülejõel endise lennuväeosa maa-alal?



See koht asub aadressil Puiestee 114. Toome sinna lava, kuhu mahuksid Eesti Kaitseväe orkester, Estonia Seltsi segakoor ja A Le Coqi kammerkoor ning metsosopran Helen Lokuta ja lugeja Peeter Tooma. Dirigeerib Peeter Saan. Peateos on Urmas Sisaski oratoorium «Pro patria», mis kirjeldab Eesti sõjaajalugu alates Ümerast. Kuulama on kutsutud kõik ja erandina tasuta. Kui aga keegi publiku hulgast soovib teha kontserdil annetuse, siis läheb see raha Tartu rahu monumendi rajamiseks.



Rääkisite Klaaspärlimängu festivalil kõlava muusika riiklikust toetamisest. Kuidas on tunda Tartu linna tuge?



Klaaspärlimängu riik kultuuriministeeriumi näol sel aastal ei toeta. Kõige suuremad toetajad on Tartu linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital. Ilma nendeta tõenäoliselt festival ei toimuks. Loomulikult on ka teisi väiksemate summade ja teenustega ning moraalseid toetajaid.



Festivali Klaaspärlimäng 2008 programm



16.juuli kell 20 Tartu Jaani kirik


«Jungle Book of Baroque»


Ansambel Villancico (Rootsi)


Kavas: renessanss- ja barokkmuusika Ladina-Ameerikast



17.juuli kell 20 Tartu Jaani kirik (koostöös Eesti Kontserdiga)


«Da Vinci kood»


Ansambel Laus Concentus (Itaalia)


Kavas: Leonardo da Vinci, Michelangelo Galilei jt



18.juuli kell 19.17 Tartu raudteejaam


(koostöös Tartu hansapäevadega)


«Ullud saxofonistid»


Anders Paulsson (saksofon, Rootsi) & Tobiase Kvartett; Ulli A Ruetzel (saksofon) & Hubl Greiner (löökpillid, elektroonika, Saksamaa); Rein Kilk & Olav Ehala (saksofon ja klaver)



20.juuli kell 20 Tartu Jaani kirik


«Türgi sultanite muusika»


Klaaspärlimängu kammerorkester, dirigent Emre Araci (Türgi)


Kavas: Sultan Selim III, Sultan Mahmud II, Giuseppe Donizetti Pasha jt



22.juuli kell 20 (Tartu Jaani kirik)


«Bachi Goldbergi variatsioonid»


Irina Zahharenkova (klaver, Eesti/Soome)



23.juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn


24.juuli kell 20 Tartu Jaani kirik


B & B


Trio Selvadore Rähni (klarnet, Eesti/Island), David Geringas (tšello, Leedu/Saksamaa) ja Michie Koyama (klaver, Jaapan)


Kavas: Brahms, Beethoven



23.juuli kell 20 Tartu Püssirohukelder


24.juuli kell 20 Pärnu Kuursaal


«Carmina Burana Speciale»


Segakoor Latvija, Heli Veskus (sopran) ja Mati Turi (tenor), ansambel PaukenfEst, Peeter Volkonski (diskor), dirigent Risto Joost


Kavas: kõrtsi- ja lembelaulud kogumikust «Carmina Burana» (heliplaadilt), Orffi kantaat «Carmina Burana»



26.juuli kell 20 Tartu Jaani kirik


27.juuli kell 20 Mustpeade maja, Tallinn


(koostöös Eesti Kontserdiga)


«Veemuusika»


Euroopa Liidu Barokkorkester, Lars Ulrik Mortensen (klavessiin)


Kavas: Händel, Bach, Telemann



27.juuli kell 20 endine sõjalennuväeosa Tartus (Puiestee 114)


«Pro Patria»


Eesti Kaitseväe orkester, Estonia Seltsi segakoor, A Le Coqi kammerkoor, Helen Lokuta (metsosopran), Peeter Tooma (lugeja), dirigent Peeter Saan


Kavas: Sisask



Allikas:  www.erpmusic.com/Klaasparlimang2008

Tagasi üles