Pätid võtsid varastatud ID-kaardiga kiirlaene

Foto: Postimees.ee

Teie ID-kaart pannakse koos rahakoti ja muu kraamiga pihta. Te helistate kaardikeskusesse, sulete kaardid ja loodate, et midagi hullemat enam juhtuda ei saa. Aga saab küll.

26. aprilli õhtul kuulas Tartu tudeng Kaarin (20), kes kannatanuna oma perekonnanime avaldada ei soovi, Supilinna päevade ajal ansambel Köögi kontserti. Käekoti pani ta enda kõrvale maha. Hetk hiljem oli see kadunud ning sellega koos ka Kaarini telefon ja rahakott, milles ID-kaart, juhiluba, pangakaart ja kolmsada krooni sularaha.

Olles varguse avastanud, helistas neiu kohe Tele2-te, Hansapanka ja ID-kaardikeskusesse, et oma telefon ja pangakonto ning dokumendid sulgeda. Järgmise päeva hommikul läks Kaarin politseisse ja esitas varguse kohta avalduse.

Olles kaardid sulgenud ja politseisse avalduse esitanud, uskus Kaarin, et sellega lugu lõpebki.

Kaart elas edasi

Tegelikkus aga kujunes teistsuguseks. Neiu sõnul ei öelnud ID-kaardikeskuse teenindaja, et telefoni teel suletakse ainult kaardi sertifikaadid, kuid kaardi kehtetuks tunnistamiseks tuleb isiklikult kodakondsus- ja migratsiooniametisse pöörduda.

Kuu aega hiljem saabus Kaarini Tallinna korterisse arve kiirlaenufirmalt Risicum Capital OÜ summas tuhat kakssada krooni. Kui Kaarin firmasse helistas, selgus, et tema nimel on Sampo Pangas konto, millele on Risicum Capitalist 29. aprillil tuhat krooni laenu võetud.

Uurimine selgitas, et kurjategijad olid varastatud dokumendiga Sampo panga kontoris ohvri nimele arve avanud ning seejärel Risicum Capital OÜst, SMS-laenu O-st, Creditmarket OÜst ja Balti Investeeringute Grupi pangast ohvri nimele laenu võtnud kogusummas kaheksa tuhat krooni.

Olles varastatud ID-kaardiga pangakonto avanud, pääsesid kurjategijad netipanga kaudu X-tee kodanikuportaali, mis sisaldab konto omaniku rahvastikuregistri andmeid. Sealt said vargad Kaarini passinumbri ja koduse aadressi, mille hiljem laenuavaldustel esitasid.

Tõenäoliselt ei nõudnud ükski laenu andnud firma, et klient esimese tehingu vormistamiseks kontorisse kohale tuleks, kuigi tänavu aasta alguses vastu võetud seadus silmast silma kohtumist nõuab.

Kaarin läks 9. juunil kodakondsus- ja migratsiooniametisse (KMA), kus selgus, et telefoni teel suletakse ainult ID-kaardi sertifikaadid, kuid kaardi kui isikuttõendava dokumendi kehtetuks tunnistamiseks peab kaardi omanik KMAs isiklikult vastava avalduse esitama.

Samuti käis Kaarin Balti Investeeringute Grupi pangas ning esitas avalduse tema nimele võetud laenu külmutamiseks uurimise lõpuni. Kaarini sõnul ütles teller, et laenu külmutamine pole võimalik, ning pakkus talle laenu tagasi maksmiseks maksegraafikut.

Laenu tühistamast või külmutamast keeldusid teisedki laenufirmad, kellest Risicum Capital OÜ ja SMS-laenu OÜ müüsid laenud edasi inkassofirmadele. Tänaseks on laenusumma intresside arvelt enam kui poole võrra kasvanud.

Mahukas kriminaalasi

Selgusetu on, miks Sampo panga teller, kes ühele varastest arve avas, ei näinud, et arve avaja pole sama isik, kes on esitatud dokumendil. Sampo panga juhatuse esimees Aivar Rehe ütles, et kuna uurimine käib, siis täpsemat informatsiooni antud juhtumi kohta anda ei saa.

«Kui selgub, et kahju on tekkinud panga süül, vastutab pank kahjude korvamise eest,» kinnitas Rehe.

Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu sõnul on menetlust alustatud karistusseadustiku §209 alusel, mis käsitleb kelmust: «Praeguseks on isikuid kahtlustatavana üle kuulatud.Tegemist on ühe episoodiga mahukast kriminaalasjast, milles mitmeid samalaadseid kuritegusid.»

Eraldi uurimine algatati Risicum Capital OÜ suhtes ebaseadusliku laenutehingu asjas.

-----------------------------------------------------

Kiirlaenufirmad vilistavad seadusele

Tänavu jaanuari lõpus jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus nõuab, et esimese tehingu sooritamisel peab laenufirma esindaja kliendiga silmast silma kohtuma.

Kuueteistkümnest kiirlaenufirmast aga, kelle kodulehekülgedel Postimees käis, pakkusid kaheksa jätkuvalt võimalust esitada laenuavaldus interneti või telefoni teel. Kaheksa firmat olid laenu vormistamise tingimuste juures täpsustava nõudena ära toonud, et klient peab enne laenu kinnitamist firma esindajaga isikusamasuse tuvastamise eesmärgil kohtuma.

Seaduse täitmise järele valvav keskkriminaalpolitsei rahapesu juurdlusbüroo on tänaseks kontrollinud 18 laenuandmisega tegelevat firmat.

Büroo järelevalvetalituse juhataja Arnold Tenusaare sõnul on põhilisteks seaduserikkumisteks kliendi isikusamasuse tuvastamine teda nägemata ning sisemiste protseduurireeglite puudumine.

Pooltele kontrollitud ettevõtetest on tehtud ettekirjutused, ühel juhul alustatud väärteomenetlus ning ühel juhul saadetud materjalid uurimisasutusele kriminaalasja algatamiseks, kuna kõnesoleval firmal on juba üks kehtiv väärteokaristus isikusamasuse tuvastamise nõude täitmata jätmise eest.

Teistkordne samalaadne seaduserikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse. (TPM)