Katsed puurisid napsitajaid

Tervise- ja käitumisteaduste doktorikooli teadur Andero Uusberg vaatab läbi värvilise pudeliseina maailma ja küsib, miks mõnda inimest mõjutab alkohol juba suhteliselt väikeses koguses ja kiiresti, teisi aga aeglasemalt. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi erakorraline teadur Andero Uusberg püüab koos oma uurimisrühmaga selgust saada selles, kas alkoholi mõju puudutab isiksuseomadusi või mitte.

Küsimuseasetuse au kuulub Andero Uusbergi enda isiksuseteemalise doktoritöö juhendajale Jüri Allikule ja Eesti soost kuulsaimale psühholoogile maailmas Endel Tulvingule.

Selgub, et seda, millised isiksuseomadused põhjustavad alkoholiprobleemi teket, on palju uuritud. Aga seda, kas alkoholi mõju saab seostada isiksuse endaga, hoopiski mitte.

«Alkohol ei ole nii lihtne, kui esimesel hetkel paistab,» ütleb Andero Uusberg. «Selle mõju sõltub alkoholi kogusest veres ning sellest, kas joove on tõusev või langev. Aga sellestki, kuidas mõjub alkohol konkreetse inimese aju eri osadele.»

Isiksuse suur viisik

Andero Uusberg ja ta uurimisrühm ei arva, nagu oleksid nad millegi uue ja revolutsioonilise lävel. «Me ei defineeri purjusolemist ümber,» ütleb Andero Uusberg. «Aga purjusolemise ideoloogia on väga mitmetahuline ja meil on tõesti huvitavaid hüpoteese.»

Laias laastus võib isiksust defineerida nii, et see on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades sarnaselt käituda. Teadlaste keeles moodustavad isiksuseomaduste suure viisiku ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus kogemustele.

Andero Uusbergi uurimisrühm püüdiski neidsamu isiksuse tööriistu rakendada ka tollele segasele valdkonnale – alkoholijoobe kogemusele.

Oma katsealused leidsid nad stendikuulutuste ja elektronkirjade abil. Uuritavate vanuserühmaks valiti tudengiiga, sest sel viisil oli kõige kergem uuritavaid kokku saada.

Enamik katseisikuid käis kohal kahel korral.

Ühel korral said inimesed piirituse põhjal tehtud kokteili, teisel korral alkoholivaba lahjendajat. Katsealused olid ise teadlikud, millal nad joovad alkoholi, millal mitte.

Keeruline topelttest

Et isiksusele pihta saada, kasutati mitut mõõtevahendit.

Näiteks vastasid katsealused küsimustele oma isiksuse kohta. Igast katsealusest tehti ka videosalvestus ja näidati seda kolmandatele inimestele, kes siis hindasid katsealuseid sama küsimustiku põhjal.

«Inimese ettekujutus sellest, kes ta on, ei pruugi ju alati kokku minna sellega, kellena ta paistab,» kommenteerib Uusberg.

Oli katse, mis püüdis mõõta katseisiku emotsionaalset tundlikkust. Inimestele näidati fotoseeriat, mille positiivses otsas oli kerge erootika, negatiivses otsas aga võikad haavad. Nii testiti, kas inimese emotsioonid on purjus peaga teistsugused kui kainelt.

Neljas katse püüdis selgust saada katsealuse impulsiivsuses. Inimene pidi võimalikult kiiresti reageerima ekraanile ilmuvale sinisele ringile.

25 protsendil juhtudest ilmus aga ringile väikese viivituse järel punane rist, mille puhul oli käsk mitte reageerida.

Niisugune tööülesanne tekitas inimese impulssides konflikti, suutis aga ilmselt välja selgitada selle, kes on kärsitumad ja kes mitte.

Kokku osales katseis 56 inimest. Videoid katsealustest vaatas omakorda 28 inimest.

Andero Uusberg ütleb, et materjali jätkub sel kevadel nelja üliõpilase lõputööks. Et tulemustega rahvusvahelisse teadusajakirja jõuda ja statistiliselt usaldusväärsem olla, võib kõne alla tulla sügisel katsealuste hulga suurendamine.

Küsimuse peale, mis praktilist kasu niisugune uurimisprojekt võiks maailmale tuua, vastas Andero Uusberg, et võib-olla annab see panuse nendesse teadmistesse, miks inimesed alkoholi tarvitavad ja mis inimesega purjus peaga juhtub.

«Maailmas ei ole teatavasti kultuuri, kus meelemürke ei kasutataks. Küsimus on, mis funktsiooni meelemürk täidab. Miks on inimesel vahel vaja endast n-ö välja minna,» vastab Andero Uusberg.

Arvamus

Martin Šmutov

Katsealune

Meile on lubatud, et saame pärast kaitsmisi kuulda ka kokkuvõtteid, nii üldisi kui individuaalseid.

Iseenesest oli see kõik tore ja lõbus. Katse läbiviimise õhkkond pidigi olema vaba, nagu see on siis, kui koguneb seltskond, kus üks eelistab alkoholi, teine aga limonaadi.

Ma ei märganud oma reaktsioonides küll midagi väga üllatavat ei kainena ega alkoholi pruukinuna.

Kaamera ees teksti esitamine läks kord sassi, aga võib-olla olen ma lihtalt halb tekstilugeja.