Neljapäeval tähistatakse Tartus 20 aasta möödumist esimestest Tartu muinsuskaitsepäevadest, mis aitasid kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele.
Kakskümmend aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kunagise esimehe Trivimi Velliste sõnul oli ja on esimestel, praeguseks juba legendaarseiks muutunud muinsuskaitsepäevadel Eesti Vabariigi ajaloos murranguline tähendus.
«See oli omamoodi jääminek, sest rongkäiku ja koosolekutele kogunes kriitiline mass inimesi ja esmakordselt toodi hulganisti välja sinimustvalged lipud. See andis inimestele julgust ja lootust. Muinsuskaitseliikumine sillutas kindlalt teed suurtele poliitilistele muutustele Eestis ja lõppkokkuvõttes aitas vahetult kaasa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele,» ütles Velliste.
20. aastapäeva tähistamise raames avatakse 17. aprillil kell 14 Tartus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses fotonäitus, kus saab näha ka 1988. aastal filmitud unikaalseid dokumentaalkaadreid toonastest sündmustest. Kell 15.30 väljuvad Tartu Ülikooli peahoone eest bussid, et alustada ringsõitu Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde, sealt Raadile Eesti Rahva Muuseumiga tutvuma ning viimaks Jaani kirikusse. Kell 18 algab TÜ aulas pidulik kontsertaktus.
Esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad - Eesti muinsuskaitseklubide viies kokkutulek - toimusid 14.−17. aprillini 1988. Tegemist oli vastloodud Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurüritusega, mille käigus leidis aset kümneid kõnekoosolekuid, loenguid, ekskursioone, kontserte, näitusi, vanade dokumentaalfilmide ühisvaatamisi, hauatähiste külastusi jpm.
Muinsuskaitsepäevade kõrgpunktiks sai tõrvikrongkäik Tartu Ülikooli peahoone eest üle Toomemäe kunagise EÜS-i maja juurde, mille küljes rippus kolm lippu sinine, must ja valge.
Muinsuskaitsepäevad kulmineerusid aruteluga Eesti Põllumajanduse Akadeemia aulas Eesti Rahva Muuseumi taastamisest Raadil ja sellele järgnenud rongkäiguga Raadile Nõukogude sõjalennuvälja okastraataia äärde.
Rongkäigus heisati sinimustvalged lipud ning need lehvisid kõnekoosolekul Raadil, kus peale muuseumi taastamise nõuti Eestile vabadust. Sinimustvalged lipud jäid sellest alates avalikku kasutusse.