/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2298515t1hf5c0.jpg)
Tartu linna monumendikomisjon laitis maha Vanemuise teatri ettepaneku püstitada Tartusse Vanemuise teatri pikaajalise juhi, kuid ka küüditamises osalenud Kaarel Irdi kuju.
Teatrijuhi ja küüditaja Irdi kuju Tartusse ei kerki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles raadiole Sun FM, et on olemas Irdi
omakäeline seletuskiri, milles ta tunnistas, et osales 1941. aastal
tegutsenud hävituspataljonis, mis tunnistati hiljem kuritegelikuks
organisatsiooniks.
Sasi jutu järgi pole kaitsepolitsei küll tõestanud, et Irdi käed oleks otseselt verega määritud ja küüditamisest võttis Ird osa mitte korraldajana, küll aga läbiviijana.
Eesti Ekspress kirjutas juba 2006. aastal et kurikuulsaks on saanud
Irdi ütlus küüditamisjärgsel hommikul juunis 1941. «Ta kurtis oma
kolleegidele Vanemuises, et on väsinud, sest pidi terve öö «sõnnikut vedama». Sõnnik olid need õnnetud inimesed, kes 14. juuni ööl Irdi kaasosalusel Venemaale küüditati,» kirjutas toona Eesti Ekspress.
Sasi hinnangul oleks taolise minevikuga mehele Tartu linna
mälestusmärgi püstitamine ülim häbematus.
Sasi lisas, et ei poolda ka Irdi 100. sünniaastapäeva puhul mingite
suurte ürituste korraldamist märkides, et kui teater Vanemuine või
mõni muu organisatsioon peaks tahtma Irdi juubeli puhul midagi
korraldada, siis Tartu linnavalitsus seda rahaliselt toetama ei peaks.
Mullu septembri algul otsustas Jüri Sasi juhitav Tartu
monumendikomisjon, et järgmisel seitsmel aastal kerkib Vanemuise
juurde lisaks praegusele Karl Menningu kujule Kaarel Irdi, Ida Urbeli ja Mati Undi skulptuur.
Sasi ütles tookord Postimehele, et need on eesti kultuuri suurkujud, kes on andnud olulise panuse Vanemuise teatri kestmisele ning arenemisele. Irdi kuju pidanuks valmima 2009. aastal tema sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks.
Sasi rääkis täna raadiole Sun FM, et monumendikomisjonile laekus mitu pöördumist, milles paluti jätta Irdi kuju tegemata, kuna tegemist olevat küüditajaga. Represseeritute ühingu Memento juht Enn Tarto oli avaldanud Irdi monumendi püstitamisele kategoorilist vastuseisu.
Sasi jutu järgi konsulteeris ta Irdi teemal Jaak Villeriga, kes kirjutab Irdist raamatut, mis peaks ilmuma sel aastal. Viller oli öelnud, et Irdi kohta on Eesti Teatriliit esitanud kaitsepolitseile arupärimise, mille kohta on tulnud ka kirjalik vastus.
Selles on märgitud, et kapole teadaolevalt pole fikseeritud kirjalikult midagi niisugust, mis tõestab Irdi osalust küüditamisel. Samas on Sasi sõnul olemas Irdi omakäeline seletuskiri, milles ta tunnistas, et osales hävituspataljonis, mis pani toime terroriteguseid eesti rahva vastu.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia andmetel on 27. augustil 1909 Riias sündinud Kaarel Ird olnud näitleja Pärnu ja Tartu töölisteatrites ning Vanemuise teatri komissar, direktor ja peanäitejuht 1940-41, 1944-48, 1949-50, 1955-86. Aastatel 1941-44 oli ta NSVL tagalas Jaroslavlis Eesti NSV riiklike kunstiansamblite partorg, 1948-49 ENSV kunstide valitsuse juhataja, 1950-52 TRÜ ja EPA näiteringi juhendaja, 1952-55 Pärnu teatri peanäitejuht, 1976-82 ENSV Teatriühingu esimees.
Ird sai Nõukogude võimu ajal ka kõrgeimad riiklikud autasud - NSVL rahvakunstniku tiitli (1970) ja sotsialistliku töö kangelase
aunimetuse (1984), 1984 nimetas tollane Tartu okupantlik linnavõim Irdi Tartu aukodanikuks. Ird suri 25. detsembril 1986 Viljandis ning ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.