Siin-seal Euroopa linnades sõidavad bussid reoveemudast kääritatud biogaasi metaaniga. Nüüd uurib Tartu linn, kas teiste leiutatud jalgratas tasuks meilgi kasutusele võtta.
Haisev muda paneb bussid liikuma
7. märts 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlased tekitavad aastas 15 000 tonni reoveemuda, millest käärimisel tekkiv metaan lendab praegu vastu taevast ning suurendab tähtsuselt teise kasvuhoonegaasina kasvuhooneefekti.
Ometi võiks metaanist toota soojust ja elektrit või panna sellega sõitma linnaliinibussid. Näiteks Stockholmis sõitis 2006. aastal 51 bussi kohalikus reoveepuhastis toodetava metaaniga, järgmisel aastal peaks seda kütust kasutama seal juba umbes 130 bussi.
Tuhat kuupi päevas
Tartus reoveemudast metaani tootmisel jääks esialgu ööpäevas järele tuhat kuupmeetrit metaani, mis vastab 700 liitrile diislikütusele, kinnitas ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp.
See tähendab, et päevas saaks biogaasiga sõitma panna neli lõõtsbussi või kaheksa tavalise suurusega linnaliinibussi.
Kui investeerida 80-90 miljonit krooni maksvasse metaani tootmisse veel ligi 60 miljonit krooni, siis on tulevikus teiste tehnoloogiate abil, näiteks orgaaniliste jäätmete kaasamisel, võimalik biogaasi kogust kõvasti suurendada.
Kas Tartus on reoveemudast ühissõidukeile metaani tootmisel jumet, selgub Interreg IVC projekti raames, milles läinud aasta lõpust osalev Tartu linnavalitsus ja Tartu Veevärk teevad endale põhjamaiste praktikute abil asja selgeks.
«Tahame Stockholmi ja Oslo linna abiga biogaasi kasutamise asjas esmalt targaks saada,» ütles Tartu abilinnapea Margus Hanson. «Kui lööme nende plussid ja miinused kokku, saame langetada otsuse, kas hakkame Tartus sellega tegelema või ei.»
GoBusis sõidab Tartus tööpäeviti 50 linnaliinibussi, neist 11 on lõõtsbussid. «Teoreetiliselt on meil võimalik ühissõidukid biogaasiga sõitma panna küll,» arutles GoBusi Tartu regiooni tehnikadirektor Sulev Nõmmiste.
Käivitamine on kallis
Rääkides aga praktilisest küljest, märkis Nõmmiste, et biogaasi kasutuselevõtmisel suurenevad bussifirmade kulud. «Siis on vaja teistsuguste mootoritega busse ja neid tundvaid tehnikuid. Lõpuks sõltub kõik sellest, kui palju maksab biogaasi liiter,» ütles ta.
Metaan viib edasi
Metaan on värvusetu ja lõhnatu õhust kergem gaas, maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaan tekib orgaaniliste ainete anaeroobsel lagunemisel bakterite toimel.
Sõidukite kütusena kasutatakse kas survestatud (Rootsis) või veeldatud metaani (Poolas). Fotol on Prantsusmaal Lilleis juba mitu aastat metaaniga sõitev buss, mille kütusepaak asub sõiduki katusel.