Varakult avastatud haigus hoiab pimedaks jäämast

Silmakliiniku õed Erika Kõvamaa (paremal) ja Signe Koort peavad väga vajalikuks aparaati, mis aitab vaatevälja ahenemise kindlaks teha ja diagnoosida ka salakavalat ning nägemist järk-järgult hävitavat haigust – glaukoomi. Foto: Sille Annuk

Et avastada sageli märkamatult kulgevat glaukoomi, tuleb käia regulaarselt silmaarsti vastuvõtul. Diagnoosimata silmatõbi hävitab nägemist järk-järgult ning võib inimesele lõppeda pimedaks jäämisega.

Et inimeste eluiga pikeneb ja keskealisi inimesi on järjest rohkem, on ka glaukoomi haigestumine sagenenud, nentis Tartu Ülikooli kliinikumi silmakliiniku vanemõde, Eesti Oftalmoloogiaõdede Seltsingu juhatuse esinaine ja õdede liidu liige Signe Koort.

Regulaarne kontroll

Rahvasuus ka rohelise kae või silmarõhu haigusena tuntud tõbi on üldjuhul vanemate inimeste haigus, mis õigeaegse diagnoosimise ja ravita hävitab tasapisi nägemist kuni pimedaks jäämiseni välja.

«Tegemist on kroonilise ja süveneva silmahaigusega, mida iseloomustab kõrgenenud silma siserõhk, sellest tulenev vaatevälja kahjustus ja nägemise langus,» selgitas Koort. Silma kõrge siserõhu tõttu häirub nägemisnärvi varustamine vajalike toitainetega ja nägemisnärv hakkab kärbuma.

Haigus võib jääda inimesele märkamatuks, kuna nägemisteravus võib püsida väga kaua hea, samas vaateväli aheneb jupphaaval ning inimene lihtsalt kohaneb sellega. Paraku kaugele arenenud glaukoomi tõttu kaotatud nägemist enam kunagi tagasi ei saa.

Signe Koort räägib, et glaukoom võib olla kaasasündinud või areneda inimese elu jooksul, see võib olla seotud vanusega, kuid tekkida ka mõne silmahaiguse või silmatrauma tagajärjel.

«Enamik inimesi, kellel silma siserõhk on tõusnud, on siiski üle neljakümne aasta vanad,» tõdes Koort ja lisas, et paraku on ka glaukoomi tekkes oluline osa pärilikkusel.

Et glaukoomi õigeaegselt avastada, on vaja regulaarselt nägemiskontrollis käia. «Silmi tuleb kontrollida alati, kui ilmnevad nägemisprobleemid,» manitses Koort. Eriti peavad seda tegema inimesed, kelle lähisugulaste seas on keegi jäänud mingil põhjusel pimedaks või on teada, et suguvõsas on glaukoomi esinenud.

Nii peaksid 30–45-aastased inimesed silmi kontrollima iga nelja aasta järel, kuid kui suguvõsas on glaukoomi esinenud, siis iga kahe aasta järel. Üle 45-aastased inimesed võiksid silmi kontrollida iga kahe aasta järel ning kõrgenenud riski korral lausa igal aastal.

Koorti sõnul tuleb kindlasti silmaarstile minna siis, kui inimest kimbutavad järgnevad hädad: peavalu kulmu piirkonnas glaukoomiga silma poolel, rõhumistunne peas, valu silmas, virvendamine silme ees, vikerkaarevärviliste rõngaste nägemine ümber tulede, silmade valguskartlikkus, nägemishäired.

Silma siserõhu tõusule viitavad pea- ja tugev silmavalu, iiveldus, oksendamine, nägemishäired, valguskartus, punane silm, laugude turse, hirm ja väsimus. Samuti on rõhk tõusnud, kui haiget silma katsudes tundub see kõva ja valulik.

Eluaegne ravi

Signe Koort rõhutas, et glaukoomi ei saa ennetada, kuid oma tervislikku seisundit teadlikult jälgides saab nägemisfunktsiooni muutused avastada võimalikult varakult. «Kahjuks näeme sageli siiski juhtumeid, kus abi otsitakse alles siis, kui nägemine on tugevalt langenud,» nentis ta.

Varakult avastatud silmahaigus parandab aga oluliselt ravitulemusi. «Siiski tuleb glaukoomiga inimesel mõista, et tema tervisliku seisundi järelevalve ja silma ravimine on eluaegne tegevus,» pidas Koort vajalikuks rõhutada.

Ainult nii on võimalik teha kõik endast olenev, et nägemiskahjustus ei süveneks ja allesjäänud nägemine säiliks.

Glaukoom

• Glaukoom ehk roheline kae on laialt levinud tõsine silmahaigus, mis ilma õigeaegse sekkumiseta hävitab nägemist järk-järgult kuni pimedaks jäämiseni.

• Glaukoom on krooniline ja süvenev haigus, mida iseloomustab kõrgenenud silma siserõhk ja sellest tulenev vaatevälja kahjustus ja nägemise langus.

• Kaugele arenenud glaukoomi tõttu kaotatud nägemist ei saa enam kunagi taastada.

• Glaukoomi ei saa ennetada, kuid oma tervislikku seisundit teadlikult jälgides saab avastada muutused nägemisfunktsioonis võimalikult varakult.

• Haiguse varaseks avastamiseks tuleb käia regulaarselt silmi kontrollimas. 30–45-aastased inimesed, kelle perekonnas ei ole glaukoomi esinenud, peaksid kontrollis käima iga nelja aasta järel. Sama vanad inimesed, kelle peres on glaukoomi olnud, aga iga kahe aasta järel. Üle 45-aastased inimesed peaksid silmi kontrollima vähemalt iga kahe aasta järel.

Allikas: Signe Koort, Eesti Õdede Liit