/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2076979t1h8a5e.jpg)
Eile avasid Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu linnapea Laine Jänes ning ülikooli ajaloo muuseumi direktor Reet Mägi Toomel tähise, mis märgib tähetorni kuulumist Struve geodeetilise kaare osana UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Struve kaar seob tähetorni ja UNESCO
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Struve geodeetiline kaar kanti UNESCO nimekirja mullu 15. juulil.
Wilhelm Struve ja tema kaastöötajate märgitud 2820 kilomeetri pikkune tänapäeva Norrast Ukrainani ulatuv sadadest üksteisest silmside kaugusel asuvatest mõõdupunktidest koosnev kaar aitas triangulatsioonimeetodil täpselt mõõta maa kuju. Mõõdupunktid näitasid üksteise kõrvale märgitud kolmnurkade otsatähiseid.
Oma aja suurtöö kinnitas lõplikult, et maakera on poolustelt kergelt lapikuks surutud ja mitte välja venitatud, nagu osa teadlasi oli toona kaldunud arvama.
Struve juhtimisel aastal 1816 alanud ja 1855. aastani väldanud tööl on väga suur tähtsus ka astronoomia, geodeesia ja kartograafia arendamisel.
Kaar läbib kokku kümmet tänapäeva riiki. Eestis asuvatest kaare punktidest on maailmapärandi nimekirja kantud lisaks Tartu tähetornile ka punktid Võiveres ja Simunas.
Mõõdupunktidena kasutati kõiksugu tähiseid: kirikutorne, korstnaid, kaljudesse tinaga kinni valatud reepereid.
Struve geodeetiline kaar on esimene teadusajalooline ja nii paljusid riike haarav objekt UNESCO maailmapärandis.
Tartu Ülikooli tähetorn valmis 1810. aastal, vaid kuus aastat enne Struve mõõdistustööde algust.