/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2009/07/21/210439t1h29bc.jpg)
Tartu külje all Aardla poldril inimesele ligipääsmatul Aardla järvel peatuvad valged graatsilised hõbehaigrud, kellest üks jäi ka õige kaugelt ka pildile.
Hõbehaigur kasvatab oma poegi nüüd ka Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need linnud siin on ilmselt juhukülalised,» ütles Aardla järvel toitu otsivaid hõbehaigruid vaadelnud Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots.
Läinud neljapäeva õhtul nägi ta samas linde vaatlemas käies 12 hõbehaigrut, kes olid end järvelähedasele raagus puule magama sättinud. Linnuvaatleja Uku Paal luges eile hommikul Aardla järve ääres kokku 19 hõbehaigrut.
Alles viimasel kümnendil Eestis puhkepause tegema hakanud hõbehaigur pole siiski meil enam pelgalt juhukülaline. Linnuvaatlejad Reimo Rander ja Jan Siimson leidsid juuli alguses Ilmatsalu metsas olevast haigrukolooniast hõbehaigru pesa poegadega (alumisel pildil). See tähendab selle linnu esimest tõestatud õnnestunud pesitsemist Eestis. «Hõbehaigur pesitses Ilmatsalus suure tõenäosusega ka läinud aastal, kuid siis jäi sealse koloonia hõbehaigru pesa kahjuks täpsemalt kontrollimata ja kirja läks vaid pesitsuskatse,» märkis Margus Ots.
Haigrutest ühe suurema, valge sulestikuga hõbehaigru lähimad pesitsusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eluviisilt sarnaneb hõbehaigur teiste haigrutega: ta eelistab elada lagedail ja avatud maastikel, kus pole metsa, kuid leidub palju pillirootihnikutega veekogusid.
Kuid hõbehaigur pole ainus, kelle pärast tasub binokliga minna lindude paradiisi Aardla poldrile, kus sügis- ja kevadrännete aegu on kohatud üle paarisaja ja pesitsusajal üle 150 liigi tiivulisi. Tänavu on linnuvaatlejad näinud seal sageli meil väga haruldast pesitsejat valgetiib-viirest, kes seni on Eestis pesa pununud vaid kolm-neli korda. Sel aastal on poldril nähtud aga üle 30 valgetiib-viirese, kellest mõni paar jäi sinna pesitsema.
«Lindude sügisränne juba käib,» kinnitas Margus Ots. Esimesed lõuna poole minejad, kes meil puhkepausi teevad, on Arktikas pesitsejad, näiteks kurvitsalised tildrid ja rüdid. Looduselamus on Aardla poldril tagatud ka linnuvõhikule, sest kanalitel seilab mitu kühmnokk-luige perekonda oma mõnenädalaste udusulis poegadega.